skeptik.ee

• Südamejuust sai Euroopa toiduohutusametilt negatiivse hinnangu
  Postimees

  E-Piima väitel aitab Südamejuustu regulaarne tarvitamine vähemalt kolme nädala jooksul vererõhku alandades hoida südame ja südame-veresoonkonna tervist. Selline toime tuleneb firma kinnitusel juustule lisatud Tensia bakterist (Lactobacillus plantarum Tensia).

  «Harmony Südamejuustu tervislikud omadused on teaduslikult tõestatud kliiniliste katsetuste teel, milles on osalenud rohkem kui 200 inimest,» kõlab tsitaat E-Piima mullusest pressiteatest.

  Euroopa toiduohutusamet avaldas hiljuti, et nendest niinimetatud teaduslikult tõestatud kliinilistest katsetustest kolm olid kontrollimata ja seega ei saa neid käsitleda tõendusmaterjalina. Neljanda, nõuetele vastava uuringu tulemused aga ei kinnitanud bakterile omistatud toimet.

  Ameti hinnangu kokkuvõttes seisab selgelt, et Südamejuustu ehk siis Tensia bakteriga rikastatud Edami tüüpi juustu tarvitamise mõju vererõhule pole tõestatud.

  Euroopa Liidu vastav komisjon on tõesti ette võtnud kohutavalt suure hunniku tööd. Teadusuuringute tulemuste teaduslik hindamine ei ole nii triviaalne tegevus nagu teinekord mõnele tunduda võib. Samamoodi nagu mõõdetakse toidulisandite müüjatele ja libemeditsiini harrastajatele, antakse ka suurtele tootjatele, olgu need siis ravimitootjad või toiduainete turustajad. Teadus on kõigile sama.

  Ükskord tasub ehk sellele kodulehele pikem pilk peale visata ja uurida näiteks, mis asutus on Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus.

  [5. märts] Mis juhtus südamejuustuga? Villu Päärt, Novaator

Loe edasi »

Tänane Tartu Postimees kirjutas iseäralikust ravimeetodist, mis ehk skeptikuile huvi pakkuda võib:

Ravivalgus suudab läbi beebide naha muuta kollasust tekitava bilirubiini molekule sellisteks, et need pääsevad organismist kergesti välja.

Uue fototeraapiasüsteemi valgust kiirgav elastne paneel asetatakse vastu lapse keha teda lahti riietamata. Ravi ei katke ka siis, kui ema või õde last toidab ja hoiab. Teine aparaat mõõdab bilirubiini sisaldust veres nahakaudse mõõturiga, lapsele haiget tegemata.

Tavaliselt on värvilise valguse inimeste naha peale paistetamine umbluu. Pealegi googeldub võtmesõna fototeraapia näiteks Postimehe Pärnu osakonna artiklini 2009. aasta juunist, mis kasutab seda sõna viitamaks cosplay’le — mängule, mis võib küll lõbus ja põnev olla, kuid mille terapeutiline väärtus on küsitav. Kas seekordne artikkel on teistsugune?

Kuigi see lühiülevaade räägib meditsiinist ning biokeemiast, on autor skeptik, mitte arst.  Lugemine võib ehk silmaringi laiendada, kuid kindlasti ei diagnoosi, ravi ega enneta see ühtki pärishaigust.

Loe edasi »

Vaktsineerimise teema ebatäpne käsitlemine meedias on rõõmustanud vaktsiinivastaseid ja paranoilisi süsteemipõlgureid. Isegi minister Hanno Pevkur võttis pisikese revanši, kui peatas oma otsusega gripivaktsiini Pandemrix väljastamise Eestis. Mis sest, et seda niikuinii eriti ei kasutatud, mis sest, et narkolepsiasse haigestumise riski tõusu, mille üheks tõenäoliseks kaasteguriks peavad Soome uurijad vaktsineerimist vaktsiiniga Pandemrix, on täheldatud Soomes, Rootsis, Islandil, aga mitte Suurbritannias, Saksamaal, Kanadas ega mujal, kus on selle vaktsiiniga vaktsineerituid kordades rohkem.

Meenutus minevikust, mida minister Hanno Pevkur gripi ja vaktsiini kohta on arvanud: JUHTKIRI: Skeptik Pevkuri kuritegelik hoolimatus. Aga küllap ajendas praegust otsust tegema selgetele tõenditele põhinev arusaam, riskianalüüs ja muidugi hoolimine rahva tervise eest.

Veel kohalikke lugusid gripivaktsiini teemal:

Loe edasi »

Ühe seagripi vaktsiini — Pandemrix — teemal kirjutab Katrin Väljataga.
Head lugemist ja kommenteerimist.
Martin V

Mind ajendasid seda lugu kirjutama Õhtulehes ja Eesti Päevalehes ilmunud artiklid-uudisnupud Pandemrix-vaktsiini ja narkolepsiajuhtumite seoste kohta. Mõlemad väljaanded kajastasid meie ülemerenaabri Soome tervishoiusüsteemi tegevust ses osas. Tuginetud on Eestiski populaarse päevalehe Helsinkin Sanomat (ehk Hesari) artiklitele, vähemalt niipalju, kui artiklite tekstist viiteid leida võib.

Kuna Eestis ei ole seoses Pandemrix-vaktsiiniga narkolepsia juhtumeid esinenud, siis ei ole siinne meedia kajastanud sündmusi, mis seoses sellega Soomes alates eelmise aasta sügisest aset on leidnud. Pandemrix-vaktsiini kasutamise lõpetamiseks andis Suomen Terveyden ja Hyvinvoinnin Laitos (THL, Tervishoiuamet) soovituse 24. augustil 2010 (1). Seetõttu on mõttetu ajakirjanduses avaldada väikeseid mittemidagiütlevaid uudisnupukesi, mis teema kohta lugejale midagi rohkem ei ütle, kui ainult seda, et on (olevat) leitud seos narkolepsiajuhtumite ja nimetatud vaktsiini vahel. Kogu vahepealne tegevus, asjatundjate seisukohad, täiendav info on meie lugejale tundmatu. Juhiksin tähelepanu ka sellele, et 01. veebruaril 2011 avaldatud töörühma raport oli VAHERAPORT (mida Eesti Päevalehe 01. veebruari uudisnupus on unustatud mainida, ning seda on nimetatud raportiks, jättes lugejale mulje lõpptulemustest), ning lõplikke tulemusi on oodata alles millalgi 2011. aasta augustikuus (vt THL pressiteade, viide eespool).

Loe edasi »

Teadusportaali skeptik.ee asutaja Matin Vällik kirjutab, et libapsühholoogid on osutanud teenuseid ka meie kaitseväele, kasutades hingehaavade ravimiseks nn rännakumeetodit.

Külm sõda kahe suurvõimu vahel võttis kohati veidraid vorme. Lisaks pikematele ja jämedamatele rakettidele ja aina võimsamatele pommidele, millega oleks võinud kogu maailma rahvastiku mitu korda ära aurustada, leiti ükspäev, et sõda ja luuretegevust saab ajada ka vaimsel tasandil.

Kui ameeriklaste juurde hakkasid jõudma filmid ja kõmu Nõukogude talentidest, kes suudavad mõttejõuga asju liigutada ja mõtterännakuga kaugeid objekte uudistada, siis leiti Ameerikas, et vastavat võimekust tuleb ka neil arendada või vähemalt uurida, sest julgeoleku vallas ei tohi ühtki võimalikku ja esmapilgul isegi veidrana tunduvat võimalust kahe silma vahele jätta.

[Või olid need hoopis kavalad ameeriklased, kes lekitasid nõukogude luurajatele salajast teavet selle kohta, et kaugnägijate luurerühmad ohustavad kommunismi ehitamist ja telekineetikud võivad rakettide stardisüsteeme kodunt lahkumata saboteerida? Ja nii kasvas võidurelvastumine ka vaimsetesse sfääridesse.]

Sellisel taustal hakkab hargnema dokumentaaljutustus kitsedest ja meestest, kes neid pilguga tappa üritasid. [Teostati lugematul hulgal mitmesuguseid katseid, mille tulemused olid seda positiivsemad, mida enam läbiviijad paranormaalsete võimete olemasollu uskusid. Ameeriklaste andmetest on teada, et uuringutele kulutati kümneid miljoneid dollareid. Uuringute tulemusi on hiljem aga hinnatud tagasihoidlikeks -- kaugnägevate luurajate andmed olid ebajärjepidevad, tabamused on seletatavad ka ilma meeltevälist taju olevaks oletamata, väidetavad telekineesi juhtumid on aga selgitatavad mitmete trikkidega, mida mustkunstnikud mitmel moel oskavad esile kutsuda. Ainsa poolpositiivse tulemina on märgitud inimpotentsiaali tundmatute alade kompimist.] Raamatus jõutakse sedakaudu psühholoogilise sõja ja loominguliste ülekuulamismeetoditeni, millest oleme tänapäeval kuulnud seoses Iraagi sõdade ning terrorismivastase võitlusega (nt waterboarding).

Maksumaksjale on see [Thomase] test maksma läinud kümneid tuhandeid eurosid, ilma riigihanketa, akadeemikust ministri Aaviksoo nõusolekul ja rahaasjade ministri Ligi allkirjaga.

Paistab, et teaduslikud tõsiasjad ei ole sugugi alati need, mille alusel kaitseväes otsuseid tehakse.

Loe edasi Postimehes või paberil lk 12 (28. jaanuar 2011).

Esimene väljalase uut teaduseteemalist telesaadet Rakett69 on eetris 15. jaanuaril (laupäev) kell 19:35 Eesti Televisioonis.

Saates võistlevad 12 noort andekat teadlasehakatist 10 000 euro suuruse stipendiumi nimel. See on võistlus, kus tuleb olla tugev meeskonnatöös, samal ajal seista iseenda eest- sest stipendiumi saab võita vaid üks!

Loe edasi »

Rohke lumi on põhjustanud palju ebamugavust — rasked teeolud, hilinevad ühistranspordivahendid, pidev lumelükkamine, elektrikatkestused, ohtlikud jääpurikad ja lumelaamad katuste servadel, lume raskuse all kokkukukkuvad katused, vigastatud inimesed ja hukkunud loomad.

Ilmateade on lähipäevadeks lubanud sulailma ja eraldi rubriigiks on kujunemas hoiatused selle kohta, et sulalumi muutub iseenesest raskemaks ning hakkab puuoksi ja katuseid lõhkuma.

Näiteks vahendab Delfi Raepressi teadet, kus kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg hoiatab:

„Plusskraadidega muutub puudele kogunenud lumi raskemaks, mis võib põhjustada okste murdumist, mistõttu soovitame puudega ääristatud teelõikudel liigeldes ja parkides olla eriti tähelepanelik,“

Eraldi hoiatus ka katuste kohta:

Samuti on soovitav puhastada katused liigsest lumest, kuna konstruktsioonid ei tarvitse märja lume raskusele vastu pidada, teatas Raepress.

Loe edasi »

Pildile klõpsates jõuab toimetatud ja Postimehe võrguversioonis avaldatud jutuni, allpool on mu algsed vastused toimetaja poolt esitatud küsimustele.

1. Miks Eestis nii palju horoskoope ilmub ja eelkõige kellele neid tarvis on?

Loe edasi »

• 2012. aastal oodatakse maailma lõppu. Kuidas see võiks tulla?
  Delfi

  9. Mesilaste hukkumine

  Üle kolmandiku USA mesilasperedest hukkus 2008. aasta talvel. Sündroom, mille puhul kõik töömesilased tarus äkki surevad ja ellu jääb vaid mesilasema, on levinud ka Euroopa riikidesse Prantsusmaale, Belgiasse, Itaaliasse, Portugali ja Hispaaniasse.

Loe edasi »

Eestis on huvitav komme, et pealinn käib külakorda — suvepealinn Pärnu, talvepealinn Otepää, veinipealinn Põltsamaa, kevadpealinn Türi, sügispealinn Narva, õllepealinn Saku, mudapealinn Haapsalu, rändavad metsa- ja motopealinn jne.

Paras aeg on välja kuulutada Eesti umbluu-pealinn ja selle austava nimetuse on kuhjaga välja teeninud Pärnu linn, mida on ustavalt umbluu vallas turundanud Pärnu Postimehe kultuuritoimetus, mille juhataja on Silja Joon. Teie pingutusi on märgatud ja leidnud tunnustust.

Palju õnne!

Loe edasi »

Kirjutasin mõni aega tagasi “psühholobast”, mida meie kaitseväes ajateenijate testimisel kasutatakse. Päris “kitsede jõllitamiseni”* pole umbluulisusega küll veel jõutud, kuid kes teab — ega kõik asjad ju ei imbu (veel) skeptikute kätte. Aga esimesi samme nii imbumise kui ka kaitseväelaste “kitsede jõllitamise” osas on siiski juba tehtud.

Näiteks on Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskus Mahena (MTÜ) osalenud “rännakumeetodil” põhineval koolitusel, korraldajaks Kaitseväe tervisekeskus (allikas, vt 10. aprill 2010). Rännakumeetodist on veidi juttu skeptik.ee artiklis pseudoteaduste tungist meie koolidesse.

Loe edasi »

Mõne päeva eest avaldas Postimees ajakirjaniku Nils Niitra ülevaate sellest, kuidas Kaitsejõududes on läinud teadus-arendustegevusega ja kas üle 100 miljonist kroonist ka reaalset tulu on tõusnud. Projekte ja plaane on olnud huvitavaid, mõned reaalsemad ja praktilisemad, teised jällegi pigem ulmevalda kuuluvad. Kuid kokkuvõte on nukravõitu:

vähem kui veerandi eest on loodud midagi, millest kaitseväelastel ka tegelikult kasu on.

Skeptik.ee kommentaatoritele mõjus kõige enam fantaasiat ärgitavana Marek Strandbergi arendatav imekangas (loojaks Mati Karelson), mis raadiolaineid läbi ei lase.

Loe edasi »

Teadusesõpru rõõmustab november uue ajakirjaga. Ilmus esimene number eestikeelset ajakirja Science Illustrated, kohalikus keeles IMELINE TEADUS, väljaandjaks Äripäev.

Esimeses numbris:

Loe edasi »

Loodetavasti saab see nüüd ilmselt juba igavaks muutunud asi ühele poole. Nimelt pöördusin Valgamaalase teemal Eesti Ajalehtede Liidu Pressinõukogu poole ja nüüd on seal ka vastus laekunud.

Lühike kokkuvõte:

Loe edasi »

Head inimesed, oskate ehk selgitada, mis toimub.

Allpool on lugeda Valgamaalase lepingulise esindaja Tiia Luhti reageering skeptik.ee loole, mille avaldasin reageeringuna ajalehes Valgamaalane ilmunud loole Jure Biechonskist, kes esitleb end psühholoogi, terapeudi ja professorina. Otsustasin oma eelmise loo asjaolude selgumiseni mitteloetavaks teha. Olen selle juhtumiga seoses pöördunud Eesti Ajalehtede Liidu pressinõukogu poole ja loodetavasti saabub neilt kunagi ka vastus.

Kuna ma eelmise Valgamaalast ja Jure Biechonskit puudutava loo lugematuks tegin, siis esitan lühidalt faktid sedasi, kuidas mina neid näen:

Loe edasi »

Hea uudis on veel see, et seda kantakse internetis otse üle:
OTSEÜLEKANNE

Kohad on kõik juba täis, seega jääbki huvi korral üle vaid ülekannet jälgida.

Kava:

Loe edasi »