skeptik.ee

Eesti päästeamet on korduvalt kinnitanud, et nad kasutavad nõiavitsa põhimõttel toimivat pommidetektorit. Sellise põhimõtteliselt mittetoimiva vahendi kasutamine on aga ohtlik, kuna ei tuvasta lõhkeainet seal, kus see olemas on või annab valepositiivset näitu seal, kus midagi peljata pole.

Kahjuks on maailmas palju rahutuid paiku, kus pommiplahvatused pea igapäevased ja hukkub hulk täitsa kõrvalisi ja asjassepuutumatuid inimesi. Pommileidjatel on käed-jalad tööd täis ja iga tehniline seade, mis aitaks kontrollpunktides veetavaid lõhkeaineid ennetavalt leida või turuplatsil kahtlase pakikese olemuse kindlaks teha, oleks suureks abiks ja aitaks hoida inimelusid.

Selline olukord on aga heaks kasvulavaks petukaupade pakkujatele. Lisaks Eestis tuntud nõiavitsale Sniffex, on maailmas hulk teisigi “kõrgtehnoloogilisi” ja vastavalt ka kalleid nõiavitsasid. GT-200, ADE 651, Nano Ionic Resonance, hinnad suurusjärgus 16000-60000 USA dollarit tükk.

Loe edasi »

9. septembril toimus teadus- ja innovatsioonimeedia konverents “Bermuda kolmnurk”, mille korraldajate nimekirjas on Sihtasutus Archimedes, Haridusmeedia OÜ, Haridus- ja Teadusministeerium, Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Teaduste Akadeemia.

Paluti minulgi seal esineda ja sellisest pakkumisest oli võimatu keelduda. Loodetavasti saab see konverents väärika meediakajastuse, aga edastan alljärgnevalt lühivormis oma ettekande.

Kas inimesi huvitab teadus? Kas teadusajakirjandus on surnud? Muidugi huvitab teadus inimesi ja kindlasti ei ole teadusajakirjandus surnud. Teadusteemaliste uudiste hulk on vägagi suur ja poole neist moodustavad tervise- ja toitumisuudised. Selles mõttes on isegi naisteajakirjad teadusuudiseid vahendavad väljaanded ja nende veergude toimetajad inimesed, kes teadusuudistega tegelevad.

Teadusajakirjanik on aga veidi teistsugune loom, tema teab, mis on teadus, kuidas seda tehakse ja oskab näha pealkirjade taha.

Loe edasi »

Saatsin Päästeameti peadirektor Kalev Timbergile ja demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonenile 26. septembril Eesti Posti abil tähitud kirja, kuna mu e-kirjale 22. augustist ei vastatud.

Kiri puudutas väidetavat pommituvastusvahendit, kuid tegelikult nõiavitsa põhimõttel “töötavat” Sniffexit, mida Päästeamet ja demineerijad on vapralt kasutanud ning korduvalt kaitsnud. Saatsin kaasa väljatrüki USA armeetegelaste raportist Sniffexi testimisel (pdf), kus tõdeti, et Siffex ei tööta.

Täna helistasin Päästeametisse, kust kinnitati, et vastus on välja saadetud 21. oktoobril, kuid lahkelt saadeti see kiri ka e-posti vahendusel (klõpsa pildile ja näed kogu vastust).

Lugupeetav Martin Vällik,

täname teid informatiivse kirja eest.

Päästeameti demineerijatele ei soetata tehnikat juhuslikult, kõik ostud on põhjendatud ning vajalikud inimeste julgeoleku tagamiseks. Demineerimiskeskusel ei ole mittevajalikke töövahendeid ning kõigil keskuse käsutuses olevatel töövahenditel on oma kindel otstarve meie kõigi turvalisuse huvides. Samuti on kõiki töövahendeid soetamise eel testitud või tutvutud nende tehnilise dokumentatsiooniga.

Lugupidamisega,
/allkiri/
Kalev Timberg
Päästeameti peadirektor

Beata Perens
6282007

Kuidas edasi?

Seoses lõhkeainet mittetuvastava imevitsaga SNIFFEX avalikuks saanud asjaoludega saatsin reedel, 22. augustil Päästeameti peadirektorile Kalev Timbergile ja demineerimiskeskuse juhatajale Arno Pugonenile alloleva kirja. Kutsun üles teisigi aktiivsed kodanikke teavitama Päästeameti inimesi neid varitsevast ohust. Võib proovida erinevaid inimesi.

Ajendiks see kiri praegu välja panna sai Postimehes ilmunud Vahur Kooritsa lugu Päästeameti imevits osutus petukaubaks. Peamine ajend selle teema edendamiseks on siiski nii minu isiklik kui ka teiste inimeste turvalisus. Päästeametis Sniffexit pidada on hullem kui fertiilsuskliinikus kurgi kasvatada.

Arno.Pugonen@rescue.ee,
Kalev.Timberg@rescue.ee
kuupäev 22.08.2008 15:04
teema Sniffex Päästeametis

Lugupeetud Päästeameti direktor Kalev Timberg ja demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonen,

pöördun teie poole palvega kõrvaldada Päästeameti demineerimiskeskuse varustusest pommituvastusseade Sniffex, kuna see seade ei suuda tegelikkuses mitte midagi tuvastada ja on seetõttu potentsiaalselt ohtlik.

Kuivõrd erinevad tehnoloogiad, mis lubavad vähendada terroriohtu, on erilise tähelepanu all, siis neid aegajalt ka testitakse. Saadan teile edasi ühe testi raporti. Testi teostasid USA The Counter Terrorism Technology Task Force juba 2005. aasta 8.-9. augustil.

Inernetis on selle aadress
NavyReport.pdf

Lühike kokkuvõte kõlab:

Lõhkeainete tuvastamise käsiseade SNIFFEX ei tööta.

Seadme turvalisuse koha pealt tõdetakse raportis:

Peale asjaolu, et seade võib eksitada operaatorit uskuma lõhkeainete kohalolu või puudumist ja sellest tulenevat ohuolukorda, pole Sniffexiga seotud muid turvalisust puudutavaid teemasid.

Testi tulemused siiski vaid kinnitasid asjatundjate ammuseid esialgseid kahtlusi seadme toimimatuse kohta, kuna sarnaseid on nähtud ja testitud ka varem. SNIFFEXil puuduvad elektroonilised osad, see ei kiirga midagi ega ole suuteline vastu võtma mingeid signaale.
Muljetavaldav antenni liikumine taandub ideomotoorsele efektile, mille käigus inimese lihaste väikesed teadlikud või teadmatud tõmblused võimenduvad labiilse ja tasakaalu piiril oleva antenni suureamplituudiliseks liikumiseks.

Lisaks on välja tulnud, et Sniffexit turustav ettevõte Homeland Safety Inernational on seotud laiaulatusliku börsipettusega ja USA järelvalveorgan SEC on vastavalt reageerinud ning määranud asjaosalistele kopsakad trahvid.

Veelkord, neid asjaolusid arvesse võttes palun, et Päästeamet kõrvaldaks SNIFFEXi aktiivse varustuse hulgast ja paigutaks selle kasvõi muuseumisse kui ilmeka näite inimlikust lihtsameelsusest ja pseudoteadusest ning oleks avalikuks hoiatuseks kõigile. Sellega teeniks Päästeamet ka avalikkuse informeerimise üllast eesmärki, kui SNIFFEXi väljaviskamise üritusest avalik tehtaks.

Lugupidamisega,

Martin Vällik
MTÜ Eesti Skeptik
www.skeptik.ee
tel 508 9328

———————————-
Loe lisa skeptik.ee teemas Sniffex.

Sniffex on jutu järgi pommituvastusseade, kuid tegelikult lihtlabane nõiavits (ametliku testi tulemused, millest selgub, et seade tegelikult ka ei tööta), millele on külge jutustatud omadusi, mis peaksid potentsiaalset soetajat veenma seekordse nõiavitsa kõrges teaduslikkuses ja usaldusväärsuses.

Olukorra teeb tunduvalt piinlikumaks asjaolu, et selline libatoode on olemas ka meie päästeameti pommirühmal ning seda on kastutatud näiteks USA presidendi George Bushi visiidi ajal. Veel piinlikum on see, et peale mitmeid järelpärimisi, informeerimisi ja selgitusi usuvad Eesti asjaosalised jätkuvalt selle seadme (hind umbes 6000 dollarit) toimivusse ja ilmselt ei kavatsegi seda potentsiaalselt ohtlikku nõiavitsa käibelt kõrvaldada.

Sellise vankumatu usu eest pälvis Päästeameti pommimeeskond esimese Umbluu preemia.

Pikemalt kõigist neist asjaoludest skeptik.ee kodulehel teemas pildamine.

Sniffexit turustava firmaga Homeland Safety International seoses on aga algatatud ametlik käik börsipettuse teemal. Algatajaks on sealne börsijärelvalveorgan Securities and Exchange Commission (SEC, sama asutus, mis LHV tegelased vahele võttis). Süüdistuse kohaselt produtseeris Sniffexi tegevjuht Paul B. Johnson, tegelikkuses bulgaarlaste tankist, lühikese ajaga hulga vääraid pressiteateid, mille eesmärk oli tõsta aktsia väärtust, et petised heausksetelt investoritelt tõusulaines raha kätte saaksid. Pressiteated sisaldasid ka uudiseid väidetavatest tulemuslikest testidest, mis tõestavat Sniffexi toimivust, ja eri valitsuste otsuseid antud terrorismivastast seadet endale soetada. (Wired, pikemalt Pro Publica)

Aktsia hind tõusis sellise tegevuse käigus 80 sendilt 6 dollarile vähem kui kolme kuuga. Praegu võib seda aktsiat osta 0,0010 dollarit tükk ehk ühe sendi eest 10 aktsiat.

Aga pole hullu, Sniffex pole ainus, mis lihtsameelseid tüssab, James Randi annab oma nädalakirjas teada, et ADE651 on sama tõhus kui Sniffex.

Don’t be fooled by copies…

Mis tõestab, et toode toimib? No kui juba Nigeri, Tai, Liibanoni, Iraagi jõustruktuurid on neid ostnud, siis järelikult peab ju töötama. Onju?

ADE651 suudab tuvastada ka narkootikume, isegi kui need on peidetud inimese keha sisse.

Ainsad, mida Sniffex, ADE651 ja muud vastavad vidinad tegelikult leida suudavad, on lollid.

PRESSITEADE

Päästeameti eridemineerijad võitsid Umbluu-preemia

MTÜ Eesti Skeptik (www.skeptik.ee) kuulutas täna välja esimese Umbluu-preemia pseudoteadust edendava tegevuse eest. See läheb Päästeameti eridemineerijatele võluvitsa SniffEx kasutamise ja kaitsmise eest. Valiku tegemisel võeti arvesse nii korduvat meediakajastust, potentsiaalset ohtu seadme kasutajale ja ümbritsevale kui ka rahvusvahelist mõju. Sniffexi selge edumaa kõrval väärivad kindlasti äramärkimist ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevus homöopaatia ja muude nn alternatiivsete raviviiside õpetamisel ning meedia poolelt Postimehe Tarbija24, mis varustab tarbijaid infoga uudsetest tervislikest tehnikavidinatest.

Preemiaga kaasneb pühendusega Viltune Pendel, mille üleandmine toimub 31. aprillil. Umbluu-preemia antakse Eestis välja esmakordselt, eeskujuks muuhulgas James Randi Haridusfondi Lendava Sea Auhind (http://www.randi.org/pigasus/index.html) ja Soome skeptikute Huuhaa-auhind (http://www.skepsis.fi/palkinto/). Eestis on varem paaril korral välja antud meediale mõeldud Üraja auhinda.

* Umbluu-preemia Viltune Pendel: Päästeametile SniffExi kasutamise ja kaitsmise eest

Sniffex on nõiavits, mis erineb rahvapärasest pajuvitsast vaid materjali, hinna ja rituaalsete liigutuste poolest. Legend räägib, et Sniffex suudab lõhkeianet tuvastada 90% kindlusega. Eesti rahvas sai Sniffexiga tutvuda USA presidendi G. W. Bushi visiidi ajal ja tõepoolest — asi töötas, kuna ükski pommi ei plahvatanud.

SniffExi tootjaks on börsipettusega silma jäänud ettevõte, kelle aparaat ei suuda testide põhjal reageerida isegi mööda sõitnud sõjaväe lõhkeaineautole. Päästeameti kinnitusel on 70 tuhat krooni maksnud SniffExi puhul aga tegemist vajaliku seadmega:

Päästeameti demineerijatele ei soeta tehnikat juhuslikult, kõik ostud on põhjendatud ning äärmiselt vajalikud inimeste julgeoleku tagamiseks. Demineerimiskeskusel ei ole mittevajalikke töövahendeid, kõigil keskuse käsustuses olevatel töövahenditel on oma kindel otstarve meie kõigi turvalisuse huvides. Samuti on kõiki töövahendeid soetamise eel testitud.

Preemiasaaja tegevus väärib esiletõstmist nii potentsiaalse ohu kui rahvusvahelise mõõtme poolest – pilt pildajast Eesti Panga ees on prominentselt väljas Sniffexi-pettusest rääkivas ajaveebis ning seadmemüüja toob Eesti riigiameti ostu esile kui kinnitust seadme toimimises.

Sellise enesekindluse ja pühendumuse eest otsustas MTÜ Eesti Skeptik autasustada Päästeametit 2007. aasta Umbluu preemiaga, milleks on pühendusega Viltune Pendel.

* Auväärne äramärkimine: Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli homöopaatiat, refleksoloogiat ja muud alternatiivmeditsiini tutvustavate kursuste eest

Kust mujalt peaksid lapseootel inimestega tegelevad ämmaemandad ja meditsiiniõed teada saama, et vaktsineerimine on kahjulik ning vesilahuste vesilahused kordades tõhusamad kui randomiseeritud
topeltpimedate kliiniliste testidega kontrollitud “Big Pharma” kemikaalid?

Nõuab suurt hingejõudu ja pühendumust, et hoida elus traditsiooni, millel puudub nii teaduslik põhjendus kui kliiniline toime.

Kuna kõik on kõigega seotud, siis auhinnaks mudime iseenese jalataldu nendest kohtadest, mis ajutegevust soodustavad.

* Auväärne äramärkimine: Postimehe lisa Tarbija24 magnetravi, detox-jalavannide jt tehniliste tervisevahendite propageerimise eest

Nimetatud toodetel ja teenustel poleks minekut, kui puuduks rahvast kõige üldisemal tasemel harivat ajakirjandust, mille kaudu uudishimulikud ajakirjanikud oma leidudest teada annavad. Antud juhul
oli meile endalegi üllatuseks, et paljudele ehk ootuspärane SLÕhtuleht ja Delfi ei kvalifitseerunud, kuna on ilmutanud artikleid Ionic-Detox jalavannide võimalikust pettusest, paljastanud nõidade udujutte,
märkinud ära nõelravi ja homöopaatia toimimatuse, rahustanud mobiilikasutajaid, et need ei tekita ajukasvajaid. Küll aga väärib Umbluu preemia raames tähelepanu Postimehe tarbijalisa Tarbija24, mis
jätkuvalt avaldab ajakirjandusena paistvaid kriitikavabasid toote- ja teenusetutvustusi.

Selliste uue ulja ilma tarkuste vahendamise eest saadame Tarbija24 toimetusele ergastava koguse positiivseid vibratsioone.

————————

meediakontaktid:

MTÜ Eesti Skeptik:
Martin Vällik – martin.vllk@gmail.com – 50 89 328

Auhinna kuulutas välja Sihtasutuse Archimedes poolt korraldatud teadusmeedia konverentsil “Teadus – tumm või tummine?”:

Peeter Marvet – pets@tehnokratt.net – 56 565 565 – skype: petskratt

Eesti päästeametnikel on varustuses pommidetektor Sniffex. Kallis riist, nagu kõik erivahendid. Arvestuste kohaselt maksab selline nõiavits ligi 70 000 krooni ning ka Siseministeerium õigustab selle seadme vajalikkust.

Miks aga head riista vaid endale hoida? Teated Ameerikamaalt räägivad, et sarnase seadmega on võimalik leida Loe edasi »

18. aprillil kirjutasin Päästeametile ja Siseministeeriumile kirja, kus pärisin Sniffexisse puutuvate asjade kohta. Päästeamet vastas üsna kiiresti ja nad jäid väga kindlalt selle juurde, et Sniffex on tõhus, Sniffex on testitud, Sniffex on vajalik.

Seoses pronksööga oli Siseministeeriumil kindlasti palju muud vajalikku teha, aga nüüd sain neiltki vastuse: Loe edasi »

Edastan oma teise kirja Päästeametile ning Päästeameti ametniku Beata Berensi vastuse.
m

——————————————

Tänan väga, lp Beata Berens, vastuse eest!

Paljud infokillud, mille Teile edastasin, põhinevadki ametlikel
allikatel. Näiteks asjaolu, et lugupeetud Stanley (Stan) Reber on
ametlikult Sniffexit Loe edasi »

Ideomotoorne efekt kirjeldab sisendusjõu mõju tahtmatule ja alateadlikule motoorsele käitumisele. William Carpenter võttis 1852. aastal kasutusele termini “ideomotoorne aktsioon”, seletamaks nõiavitsa ja pendli liikumist veesoonte otsijate käes ja laudade ümberminekut meediumite seanssidel. Ka noolte liikumine Ouija laual on põhjustatud ideomotoorsest efektist.

Carpenter väitis, Loe edasi »

Tere, lugupeetud Päästeameti ja Siseministeeriumi vastutavad isikud,
kes mu küsimustele vastama hakkavad!

Lugesin uudist ajalehe Dallas News võrguväljaandest:
http://www.dallasnews.com/sharedcontent/dws/bus/stories/041607dnbussniffex.39c48dd.html.
Siin kirjeldatakse üht kahtlast ettevõtmist turvalisuse alal. Toode
nimega Sniffex, mis tootja väidete kohaselt suudab tuvastada
lõhkeainet suurema kui 90% täpsusega, põrus USA armee testides
põhjalikult, aga vaatamata sellele kulutati ligi Loe edasi »

Risto Berendson Postimehest kirjutas kah Sniffexist loo kokku.
Sama loo kajastus Delfis.

Lugege ikka kommentaare ka :-D

Siin üks spetsiaalselt Sniffexi pettusele pühendatud võrgukodu, kus muu hulgas saame teada sedagi, et aastakümnete jooksul on samalaadseid petuskeeme teisigi üritatud.

Nt MOLE Detection System

Loe edasi »

Ei lõpe need imed siin ilmas :-)
Ja Eesti riik oma ametkondade kaudu toidab petiseid ja pseudoteadlasi maksumaksja raha eest.

Alles see oli, kui USA presidendi külaskäigu ajal nähti mundris pildajat (vitsameest, pendlimeest) turvalisust tagamas, vt siit, või tellitakse kummalisi kuu-uurimusi. Nüüd saame ajalehest Dallas Morning News lugeda, et muude lihtsameelsete seas on ka Eesti Loe edasi »