skeptik.ee

Tavakeeles on “pole olemas” ja “kujutad seda ette” reeglina sünonüümid. Uue aasta puhul näitame selle seose suhtes üles skeptitsismi ja vaatleme, kuidas täiesti ettekujutatavaid ja üldsegi mitte olemasolevaid kehaosi sellegipoolest objektiivselt mõõta saab.

Üks olulistest asjadest, mida aju iga päev meile märkamatult teeb, on keha mudeli hooldamine ning ettekujutamine, missugused meie kehaosad on, kus nad asuvad ja kuidas me neid parajasti seadnud oleme. Nagu kõik bioloogiline, võib ka aju mõnikord rikki minna — kehatajurikke kõige tavalisem väljendus on olematute kehaosade tajumine pärast käe või jala amputeerimist. Mõnevõrra harvemini tuleb ette ka seda, et inimene tajub endal olevat kehaosi, mida tal kunagi olnud polegi. Nii või naa, mõlemal juhul erineb reaalne kehakuju märgatavalt ettekujutatavast.

Loe edasi »

Homöopaatiline hobune, kangus 15C

Mõned väidavad, et homöopaatiliste nostrumite testimine on raskendatud, kuna erinevalt pärismeditsiinist peab homöopaat tingimata enne ravi määramist patsiendi isiklikult üle vaatama ja tegema valiku mitme erineva sildiga pudeli seast. Seda hüütakse individualisatsiooniks ja peetakse tähtsaks homöopaatiaseaduseks. Kas see kitsendus on pimendamisele ületamatuks takistuseks?

Osutub, et nii see ei ole. Konkreetse homöopaatia-alase hüpoteesi pimetestimiseks on võimalik kasutada näiteks säärast lihtsat protokolli, kus homöopaat vaatab üle nii katsealused kui kontrollgrupi liikmed — teadmata, kes kumba kuulub — ning kirjutab igale patsiendile välja individualiseeritud retsepti. Seejärel esitavad patsiendid — kes loomulikult samuti ei tea, kumba gruppi nad kuuluvad — oma retseptid apteekrile, kes väljastab katsealustele rohtu retsepti järgi, kontrollgrupi liikmetele aga sarnase väljanägemisega platseebot. Niiviisi saadud topeltpimendus võimaldab individualiseeritud homöopaatilise tegevuse raviedu kenasti platseeboga võrrelda.

Loo autor on Sven Toom, kelle essee on osa MTÜ Eesti Skeptik liikmeks astumisest.

Põhjusteks, miks inimesed valivad terviseprobleemide lahendamiseks alternatiivmeditsiini, nimetatakse enamasti kultuuripärandit, kogemusi teadusliku meditsiini ebaefektiivsusest ja inimeste madalat haridustaset.

On tõsi, et kultuur sisaldab hulgaliselt ravimeetodeid ja on inimesi, kellele piisab mõne ravimeetodi usaldusväärsuse kinnituseks sellest, et seda on kasutatud aastatuhandeid (pole oluline, et loodetud tulemusteta) või et seda on aktsepteerinud “kompetentsed” isikud (vanavanemad, nõiad).

On tõsi, et ametlik meditsiin ei ole võimeline ravima kõiki haigusi ja neidki haigusi, millele on olemas ravi, ei suudeta erinevatel põhjustel (näiteks inimeste geneetilised erinevused) ravida sajaprotsendiliselt.

Loe edasi »

See ei ole vahend nikotiini manustamiseks.

Juba üle aasta on siinsetel skeptilistel veergudel kriitiliselt diskuteeritud virgutavate ja teistsuguste uimastite poliitikast ja sellega seotud sõjandusküsimustest. Kuna möödunudjuuline meedialõim on tasapisi ummistuma hakanud, alustame uut.

Ei. Üks põhjuseid on, et veri on puhverlahus. Pärisveri on päris keeruline süsteem ja teda puhverdatakse vähemalt kolmel kombel korraga, aga siinkohal vaatleme verepuhvritest kõige olulisemat, süsihappepõhist.

Veri sisaldab nii süsihapet kui selle lahustunud soolasid (praktilises mõttes bikarbonaatioonide ülejääki). Süsihape dissotsieerub vesilahuses järgmiselt:

Kui veres lahustada mõnd teist (tugevat) hapet ning tõsta sedaviisi vabade prootonite (H⁺) arvu, ei lange selle võrra mitte pH nagu võiks juhtuda puhverdamata lahuses vaid bikarbonaatioonid seovad hulka ülearuseid prootoneid ja neutraliseerivad lisatud happe:

Loe edasi »

Blogimaailma raputab reibas naerupuhang, selline kergesti nakkav ja ilma ravivõimaluseta – Saksa katoliiklikud arstid arvavad, et nad suudavad homoseksuaalsust homöopaatiaga ravida.

See lühike väide sisaldab mitut probleemi. Esiteks tekitab minus kummastust määrang “katoliiklikud arstid“, mis kutsub kõrvutama – nt “jehoovatunnistajatest arstid”, “saientoloogidest arstid”, “ateistlikud arstid” jne ja küsima, et usuline määratlus arstikutse puhul üldse on eetiline. Kas näiteks katoliiklikud arstid suudavad anda pädevat meditsiinilist abi rasedustüsistusega naisele, kellele oleks vaja läbi viia raseduse katkestamine või laseb emal tüsistustesse surra, kuna abort on katoliikluses keelatud; või kas jehoovatunnistajast arst teeks vereülekannet või jätaks verekaotusega inimese surema?

Teiseks arvavad “katoliiklikud arstid”, et homoseksuaalsus on haigus, mida peaks ravima. Loe edasi »

Skeptik.ee kommenteerija nimega tavainimene viitas dokumendile, milles on kirjas 7.aprillil Põlva kultuuri- ja huvikeskuses toimuva tervisekonverentsi kava:

[...]
12.00 – 12.20 Eluedu valitseja – Dr. Viljo Viljasoo, Eesti Maaülikool
12.20 – 12.50 Müstiline Tantra: võti õnneliku suhte ja seksuaaleluni – Moses Maimon, Bhairava joogakool
12.50 – 13.10 Maagiline Matrix – terviklik tervendamine- Arvo Soomets, Maagilise Matrixi õpetaja.
13.10 –13.20 Meie keha räägib. Kokkuvõtted ettekannetest – Viigi Viil,arst, kinesioloog Loe edasi »

Lühikokkuvõte: maikuus toimub Tallinnas mitteteadusliku metameditsiini konverents, selleks küsiti HMN-lt raha, nimetades konverentsi terviseedenduslikuks ja lubades esinejateks tasemel teadlasi ja uudset infot. Lähemal uurimisel selgus, et peaesinejateks nimetatud inimesi ei saa pidada juhtivateks teadlasteks, metameditsiin ise on tegevus, mille panus päris teadusesse ja meditsiini on olematu. Küll aga eraldas HMN 3000 eurot konverentsi korralduskulude katmiseks.

Teadusnäolisest meditsiinisarnasest tegevusest nimega metameditsiin oli skeptik.ee küljel juttu 2011. aasta 31. jaanuaril. Kokkuvõtlikult on metameditsiin, mis küll üritab olla midagi enamat kui tavaline koolimeditsiin, üks paljudest kaubamärkidest meditsiinile alternatiivsete tegevuste virr-varrist, millel puudub teaduslik põhjendus.

Kohalikel metameditsiini edendajatel on plaanis konverents Tallinnas, millele kutsutakse kuulajaid ka päris meditsiini infokanaleid kasutades. Rahvusvaheline Integratiivse Meditsiini Konverents toimub 14. ja 15. mail Tallinnas. Üks organiseerijatest Kaia-Kaire Hunt on esinejaid nimetanud “suurteks nimedeks”.

Konverentsi tegemine on kulukas ettevõtmine ja raha ürituse tegemiseks on küsitud ka Hasartmängumaksu Nõukogust (HMN). Küsida võib ju ikka, aga fakt, et selline rahaeraldus neile ka tehti, väärib mainimist.

Loe edasi »

Tänane Tartu Postimees kirjutas iseäralikust ravimeetodist, mis ehk skeptikuile huvi pakkuda võib:

Ravivalgus suudab läbi beebide naha muuta kollasust tekitava bilirubiini molekule sellisteks, et need pääsevad organismist kergesti välja.

Uue fototeraapiasüsteemi valgust kiirgav elastne paneel asetatakse vastu lapse keha teda lahti riietamata. Ravi ei katke ka siis, kui ema või õde last toidab ja hoiab. Teine aparaat mõõdab bilirubiini sisaldust veres nahakaudse mõõturiga, lapsele haiget tegemata.

Tavaliselt on värvilise valguse inimeste naha peale paistetamine umbluu. Pealegi googeldub võtmesõna fototeraapia näiteks Postimehe Pärnu osakonna artiklini 2009. aasta juunist, mis kasutab seda sõna viitamaks cosplay’le — mängule, mis võib küll lõbus ja põnev olla, kuid mille terapeutiline väärtus on küsitav. Kas seekordne artikkel on teistsugune?

Kuigi see lühiülevaade räägib meditsiinist ning biokeemiast, on autor skeptik, mitte arst.  Lugemine võib ehk silmaringi laiendada, kuid kindlasti ei diagnoosi, ravi ega enneta see ühtki pärishaigust.

Loe edasi »

Vaktsineerimise teema ebatäpne käsitlemine meedias on rõõmustanud vaktsiinivastaseid ja paranoilisi süsteemipõlgureid. Isegi minister Hanno Pevkur võttis pisikese revanši, kui peatas oma otsusega gripivaktsiini Pandemrix väljastamise Eestis. Mis sest, et seda niikuinii eriti ei kasutatud, mis sest, et narkolepsiasse haigestumise riski tõusu, mille üheks tõenäoliseks kaasteguriks peavad Soome uurijad vaktsineerimist vaktsiiniga Pandemrix, on täheldatud Soomes, Rootsis, Islandil, aga mitte Suurbritannias, Saksamaal, Kanadas ega mujal, kus on selle vaktsiiniga vaktsineerituid kordades rohkem.

Meenutus minevikust, mida minister Hanno Pevkur gripi ja vaktsiini kohta on arvanud: JUHTKIRI: Skeptik Pevkuri kuritegelik hoolimatus. Aga küllap ajendas praegust otsust tegema selgetele tõenditele põhinev arusaam, riskianalüüs ja muidugi hoolimine rahva tervise eest.

Veel kohalikke lugusid gripivaktsiini teemal:

Loe edasi »

Ühe seagripi vaktsiini — Pandemrix — teemal kirjutab Katrin Väljataga.
Head lugemist ja kommenteerimist.
Martin V

Mind ajendasid seda lugu kirjutama Õhtulehes ja Eesti Päevalehes ilmunud artiklid-uudisnupud Pandemrix-vaktsiini ja narkolepsiajuhtumite seoste kohta. Mõlemad väljaanded kajastasid meie ülemerenaabri Soome tervishoiusüsteemi tegevust ses osas. Tuginetud on Eestiski populaarse päevalehe Helsinkin Sanomat (ehk Hesari) artiklitele, vähemalt niipalju, kui artiklite tekstist viiteid leida võib.

Kuna Eestis ei ole seoses Pandemrix-vaktsiiniga narkolepsia juhtumeid esinenud, siis ei ole siinne meedia kajastanud sündmusi, mis seoses sellega Soomes alates eelmise aasta sügisest aset on leidnud. Pandemrix-vaktsiini kasutamise lõpetamiseks andis Suomen Terveyden ja Hyvinvoinnin Laitos (THL, Tervishoiuamet) soovituse 24. augustil 2010 (1). Seetõttu on mõttetu ajakirjanduses avaldada väikeseid mittemidagiütlevaid uudisnupukesi, mis teema kohta lugejale midagi rohkem ei ütle, kui ainult seda, et on (olevat) leitud seos narkolepsiajuhtumite ja nimetatud vaktsiini vahel. Kogu vahepealne tegevus, asjatundjate seisukohad, täiendav info on meie lugejale tundmatu. Juhiksin tähelepanu ka sellele, et 01. veebruaril 2011 avaldatud töörühma raport oli VAHERAPORT (mida Eesti Päevalehe 01. veebruari uudisnupus on unustatud mainida, ning seda on nimetatud raportiks, jättes lugejale mulje lõpptulemustest), ning lõplikke tulemusi on oodata alles millalgi 2011. aasta augustikuus (vt THL pressiteade, viide eespool).

Loe edasi »

Rupert Wells ja libavähiravi aastast 1907. Klõpsa pildile, näed suuremalt.

Alguse otsa kokkuvõte
Metameditsiin on üks kaubamärkidest pikas meditsiini matkivate tegevuste reas. Metameditsiini poolehoidjad väidavad, et nende tegevus on teaduslik, tegelikult puudub sel tegevusvaldkonnal teadustööde pagas; peamised teoreetilised väited on tüüpilised eelteaduslike terviseteooriate veidi moodsam ümbersõnastus. Metameditsiini ohud on sarnased kõigi teiste libameditsiiniliste tegevustega: väärad teooriad haiguste tekkepõhjustest ja ravivõimalustest võivad viivitada adekvaatse diagnoosi ja ravi saamist; inimesed, kes läbivad metameditsiini 10-päevase koolituse, võivad hakata ekslikult arvama, et nad on pädevad teistele inimestele tervisealaseid soovitusi jagama ning asetavad end olukorda, milleks neil puudub tegelik ettevalmistus ja võtavad endale vastutuse, milleks nad pole valmis.

Metameditsiin — teadusnäoline “meditsiin”, vanad ideed uuemas kuues

Loe edasi »

Jaanuari lugude kommentaarides on päris palju veeretatud teemat kodusünnituse üle. Kommenteerija Liina kaitseb kodusünnitust väga ja viitab uuringutele, mis tema meelest tõendavad kodusünnituse ohutust võrreldes haiglasünnitusega, teised on skeptilisemal seisukohal, kuid paistab, et otseselt või kategooriliselt kodusünnituse vastu pole vist keegi.

Suures meedias tõstis kodusünnituse teema üles Riigikogu sotsiaalkomisjoni otsus toetada kodusünnituse reguleerimist, kuna

kodus sünnitatakse ka praegu ja põhjust selle keelamiseks ei oleks, kuid puudub selge regulatsioon, missugused on piirangud kodus sünnitamiseks; millised tingimused on selleks vajalikud; mismoodi on tagatud sünnitusabi ning kuidas on sätestatud poolte kohutused ja õigused.

Selleks, et asjaga edasi liikuda, otsustati moodustada vastav töörühm Liisa-Ly Pakosta juhtimisel, mis töötab koos Ämmaemandate Seltsi, Eesti Naistearstide Seltsi ja sotsiaalministeeriumiga välja vastavasisulise eelnõu ja annab selle üle Riigikogule.

Siiamaani paistab jutt olevat peaaegu selge ja motiveeritud — inimesed teevad asju, mida seadus ei keela, aga on olemas vajadus selle tegevusvaldkonna reguleerimiseks, et tagada suurem turvalisus. Inimeste valiku- ja tegutsemisvabadus suureneb ja see tundub olevat hea. Vähemalt teoorias, ja kui on tagatud ka see, et kusagil mujal ressursid ei vähene ja keegi teine seetõttu abita ei jää, kui keegi otsustas metsa taga ürgemaks hakata.

Asjaolude tagamaad lähevad aga veidi põnevamaks, kui vaadata, kes asja lobistavad. Loeme Riigikogu pressiteatest:

Loe edasi »

Tänapäeval ussiõli kiilaspäisuse raviks ei kasutata.

Mõnevõrra lihtsustatult võime kõikmõeldavad ravimis- ja diagnostikavõtted jagada kolme kategooriasse: need, mida praktiseerivad koolitatud arstid (näiteks pimesoole eemaldamine), need, mida praktiseerivad “alternatiivmeditsiini” proponendid (näiteks akupunktuur) ning need, mida keegi ei praktiseeri (näiteks aadrilaskmine või akupunktuur telefoni teel).  Teisel teljel võime — samamoodi lihtsustatuna — kõikvõimalikud mõeldavad ravimisviisid netokasu põhjal samuti kolme kategooriasse jagada: kasulikud (näiteks pimesoole eemaldamine ägeda pimesoolepõletiku korral), kahjulikud (näiteks gripi ravimine salvarsaaniga) ning mõjuta (näiteks suhkrutablettide manustamine lühinägelikkuse raviks). Kui me nüüd vaatame, kuhu ravimisviisid kahel teljel koos langevad, näeme, et kahjulikke võtteid ei praktiseeri peaaegu keegi, koolitatud arstid praktiseerivad peaasjalikult kasulikke võtteid ning “alternatiivmeditsiini” rahvas peaasjalikult mõjuta võtteid. Miks on see nii?

Loe edasi »

Head vana aasta lõppu ja skeptilist uut aastat!

Olen juba nii vanaks saanud, et hakkan endale lubama varem ilmunud lugude uuesti postitamist. Väljavalituks saavad püsivama väärtusega lood, mida oleks niiehknaa hea aegajalt üle korrata, kuid mis on juba nii ammu ilmunud, et neid pole muu lasu alt kerge üles leida.

Esimeseks väljavalituks on psühholoogiaprofessori Barry Beyersteini (1947-2007) lugu sellest, kuidas kujuneb usk imeravitsemiste toimesse.

Miks usutakse, et imeravitsemine toimib?

Barry L. Beyerstein

Paljud kahtlased ravimeetodid püsivad turul peamiselt seetõttu, et rahulolevad patsiendid annavad neile pooldava hinnangu: “Ma proovisin seda ja sain terveks, seega peab meetod olema tõhus.”

Meedia peab sedalaadi tunnistusi tavaliselt piisavaks tõendusmaterjaliks, kuid ilma korralike katseteta on raske või lausa võimatu kindlaks teha, kas ravi tõesti toimib. Vaevuhoomatavad jõud võivad panna ka väga intelligentseid inimesi – nii patsiente kui ka ravijaid – uskuma, et mingi raviviis on aidanud, kuigi tegelikult ei ole. See tõdemus kehtib nii uute teadusliku meditsiini meetodite, rahvameditsiini imeravimite, alternatiivmeditsiini võtete kui ka usuga tervendamise kohta.

On vähemalt seitse põhjust, miks inimesed järeldavad ekslikult, et ebaefektiivne ravimeetod mõjub.

Loe edasi »

Avaldan Postimehe Tarbija24 küljel avaldatud struktureeritud vee uudisnupu aluseks olnud pikema pressiteate. Seda mitte selle pärast, et olla ettevõttele toeks unikaalse ja innovatiivse toote tarbijatele tutvustamisel, vaid seepärast, et teates olevad valed faktiväited ja hämamine paljastada.

Näiteks väidetakse tekstis:

Struktureeritud vesi on tõhusaks abiliseks organismi tervendamisel. Ametlikult leidis see väide kinnitust 1992. aastal, mil prantsuse füüsikule Alexia Carrol anti Nobeli preemia tõestuse eest, et rakuelu on “igavene” tingimusel, kui rakuvedelikku „toidetakse” pidevalt struktureeritud veega.

• 1992. aastal ei ole Alexia Carrol Nobeli preemiat saanud. Nobeli preemia laureaadid aastast 1992.
• Alexia Carrol ei ole üldse kunagi Nobeli preemiat saanud.
• Alexia on naise nimi, kuid naisnobelistide nimekirjas ei ole ühtainsamatki Alexiat ega Alexandrat.
• Lähim sarnasus selle nimega on Nobeli preemia laureaat Alexis Carrel, kes sai preemia 1912. aastal ja kes suri 1944. aastal ja keda Äripäev on pidanud vääriliseks rubriigis “Täna ajaloos” ära märkida järgnevalt:
  

  1873 – Alexis Carrel, prantsuse kirurg ja bioloog. Carrel andis olulise panuse rindkere- ja veresoontekirurgia arengusse ning oli üks esimesi arste, kes tegeles organite siirdamisega. Sai Nobeli meditsiiniauhinna aastal 1912. Carrel oli huvitatud ka eugeenikast ning kuulus Parti Populaire Francais ridadesse, mis sai tuntuks Vichy vabariigi ajal kui natside nukuvalitsuse üks peamisi toetajaid. Pärast sõda esitati talle süüdistused rassipuhtuse propageerimise eest, kuid kohtuni asi ei jõudnud, sest enne Carrel suri.

• Alexis Carrel ei olnud füüsik, nagu pressiteates väidetakse Alexia Carroli kohta, vaid kirurg, bioloog, meditsiiniteadlane.
• Selles, kas tema tööd puudutasid “struktureeritud vett”, võib ilmselt julgelt kahelda, kuid mine sa tea — võibolla on midagi vastavat ta töödes olemas, kuid pressiteade ei vaevu viiteid jagama.
• Selles, et keegi on saanud Nobeli preemia “tõestuse eest, et rakuelu on “igavene” tingimusel, kui rakuvedelikku „toidetakse” pidevalt struktureeritud veega”, julgen samuti sügavalt kahelda.

Kui juba ühe lõigu kohta on nii mitu vastulauset, siis mis tasemel on ülejäänud tekst?

Selle kohta, kas ettevõte on läinud teadlikult libateaduse teele, et teaduskõlaliste hämajuttudega tarbijat oma toodet ostma meelitada või on ka ettevõtjaid endid nina pidi veetud ja veendud uskuma teiste müügimeistrite udujuttu, ei oska ma arvamust avaldada.

Jõudu tööle, head kommenteerijad! Ja eks püüan jõudumööda ka ise midagi lisada.

Pressiteade
15.12.2010

OÜ Aquastruk tootetutvustus struktureeritud veest

Loe edasi »