Ettevaatust — seljalõks!

Mõned praktiseerijad väidavad, et see ravib kõike, kuid uuringud viitavad, et kiropraktika annab erinevaid tulemusi ja võib olla isegi surmav, ütleb Simon Singh.

Sa võid üllatuda, kui saad teada, et kiropraktika rajaja Daniel David Palmer kirjutas: “99% kõigist haigustest on põhjustatud paigast nihkunud selgroolülidest”. 1860. aastatel hakkas ta arendama oma teooriat, milles väitis, et selgroog on seotud peaaegu iga haigusega, kuna seljaaju ühendab peaaju kogu muu kehaga. Seetõttu võib iga nihestus selgroos põhjustada probleemi muudes kehaosades.

Pealegi parandas Palmeri esimene kiropraktiline sekkumine väidetavalt mehe, kes oli 17 aastat täiesti kurt olnud. Teine raviseanss oli võrdselt veider, kuna ta väitis, et ravis patsiendi südameprobleeme paigast nihkunud selgroolüli asendi parandamisega.

Võime küll arvata, et tänapäevased kiropraktikud piiravad oma tegevust seljahädade ravitsemisega, kuid mõned hoiavad päris hulle ideid tänini elus. Fundamentalistid väidavad, et nad suudavad ravida kõike, sealhulgas pakkuda abi laste koolikute, une- ja toitumishäirete, sagedaste kõrvanakkuste, astma ja pikaajalise nutmise ravimisel — vaatamata sellele, et pole olemas tõenditerakestki.

Ma võin kindlalt öelda, et sellised väited on täielik jama, kuna olen kaasautor alternatiivmeditsiinist pajatavale raamatule koos maailma esimese alternatiivmeditsiini professoriga Edzard Ernst. Ta on ise kiropraktikat õppinud ja seda oma töös kasutanud. Sel ajal hakkas ta nägema vajadust kriitilise hindamise järele. Teiste projektide seas hindas ta 70 uuringu tõendeid selle kohta, kas kiropraktikast võib olla kasu nende probleemide korral, mis ei ole seotud seljaga. Ta ei leidnud tõendeid, mis viitaksid, et kiropraktikud suudaksid ühtki neist hädadest ravida.

Aga kuidas on lood kiropraktikaga seljaprobleemide lahendamisel? Selgroo käsitsemine võib ravida mõningaid probleeme, kuid tulemused on erinevad. Tõttöelda on ka tavapärasemad lähenemised nagu füsioteraapia seljahädade ravimisel kimpus järjekindlate tulemuste saavutamisega. Sellegipoolest tuleks eelistada tavapäraseid meetodeid, kuna kiropraktikaga on seotud tõsised ohud.

2001. aastal selgus viie uuringu põhjal tehtud süstemaatilisest ülevaatest, et umbes pooled kiropraktiku juures käinutest kogevad lühiajalisi ebameeldivaid kõrvalmõjusid nagu näiteks valu, tuimus, jäikus, peapööritus ja peavalu. Need on küll suhteliselt tagasihoidlikud kõrvalmõjud, kuid nende esinemise sagedus on küllalt suur ja neid tuleks hinnata koos kiropraktikast saadava piiratud kasuga.

Rohkem teeb muret kiropraktikute firmaliigutus – kiire ja madala ulatusega tõuge, mis kannab endaga märkimisväärseid ohte. See liigutus sisaldab liigeste väänamist kiire ja terava jõuga üle nende loomuliku liikumisulatuse. Kuigi enamikele patsientidest on see protseduur ohutu, võivad mõned saada kannatada nihestuste või murdude näol.

Veel hullem on see, et kaela väänamine võib kahjustada kaela lüliarterit (vertebraalarterit), mis toidab peaaju verega. Kaela lüliarteri rebenemine (vertebral dissection) võib lõplikult katkestada aju verevarustuse, millele võib järgneda ajuinsult ja isegi surm. Kuna tavaliselt on veresoone rebenemise ja aju verevarustuse katkemise vahel mõningane viiteaeg, siis jäi seos kiropraktika ja insuldi vahel aastaid märkamata, aga hiljuti on õnnestunud tuvastada juhtumid, kus kiropraktiline kaelamanipulatsioon on kindlapeale kaela lüliarteri rebenemise põhjuseks.

Laurie Mathiason oli 20-aastane ettekandja Kanadast, kes külastas 1997.-1998. aastal 21 korda kiropraktikut, et saada leevendust alaselja valude vastu. Oma eelviimasel visiidil kurtis ta kaela kangust. Samal õhtul restoranis hakkasid kandikud ta käest maha kukkuma ja ta läks kiropraktiku juurde tagasi. Kui kiropraktik ta kaela käsitses, hakkas Mathiason karjuma, tema silmad pööritama, ta suust vahtu tulema ja keha tõmblema. Ta viidi kiiresti haiglasse, kus ta koomasse langes ja kolme päeva pärast suri. Lahkamisraportis kirjutas koroner: “Laurie suri vertebraalarteri rebenemise tõttu, mis ilmnes seoses kiropraktiku poolt sooritatud kaelamanipulatsiooniga.”

See ei ole üksikjuhtum. Ainuüksi Kanadas on mitu naist, kes on surnud peale kiropraktilist teraapiat ja professor Ernst on meditsiinikirjandusest tuvastanud umbes 700 tõsise kõrvalmõju juhtumit. See peaks tervishoiuametnikele tõsist muret valmistama ja eriti seetõttu, et tegelik juhtumite arv on alaraporteerimise tõttu palju suurem. Kui selgroo manipuleerimine oleks sarnaste kahjulike kõrvalmõjudega ravim ilma silmanähtava kasuta, kõrvaldataks selline ravim müügilt kindlasti ära.

Simon Singh on teaduskirjanik Londonist ja koos Edzard Ernstiga raamatu Trikk või ravi? Alternatiivmeditsiin kohtupingis. kaasautor. Siinne tekst on muudetud versioon algselt ajalehes The Guardian ilmunud artiklist, mille peale Briti Kiropraktikute Assotsiatsioon Simon Singhi laimu eest kohtusse kaebas.

Pole siis mingi ime, et “dr” või “PhD” nime ees tundub ihaldusväärse asjana ka neile, kes mingil põhjusel ei ole seda kitsast ja vaevarikast teed läbi käinud. Siin tulevad appi “ülikoolid” ja akrediteerimata kolledžid, mis pakuvad raha eest kiirkorras või posti teel mitmesuguseid kraade (nn diplomiveskid).

Teine viis on leiutada tiitleid, mis sisaldavad pseudoteaduslikke distsipliine kõrvuti nimetusega doktor, mis mitteteadjale tundub sama usaldusväärne nagu päris arsti nime ees olev “dr”.

Eesti päritolu Allan Gary Oolo Austin kodulehel on siis näha, milliseid kõlavaid nimetusi võib endale saada:

Doctor of Osteopathic Medicine
Doctor of Chiropractic
Doctor of Acupuncture
Doctorate of Natural Medicine
Honorary Doctorate in Manual Medicine (EU charter)
Certified Chiropractic Rehabilitation Doctor

Neid valdkondi ühendab see, et neid kõiki peetakse libameditsiini (peenemate nimetustega alternatiiv-, täiend-, integratiivne meditsiin) valda kuuluvateks. Seega doktorikraadid, mis nendel aladel on saadud, ei tähenda sisuliselt midagi. (Võrdluseks: “Doctor of Astrology”, “Doctor of Urine Therapy”.) Parandage, kui eksin, aga teatud möönduse võib vist teha “Manual Medicine” koha peal, aga “Honorary Doctorate” ilmselt ei eelda koolis õppimist.

Eesti meedias on Oolole aegajalt ikka tähelepanu pööratud. Küllap tänu sellele, et tal õnnestus mingil ajal Eesti sportlastele lähedale imbuda ja osaliselt seetõttu, et tema “patsientide” nimekiri on täis kuulsaid nimesid:

actors: John Cusack, Sir Ian McKellan, Farrah Fawcett, Malin Ackerman, Ed Asner, Raymond Burr, Richard Crenna, Dolf Lungren, Neve Campbell, Jessica Steen, Nick Mancuso, Barry Pepper, Vin Diesel;
musicians: The Backstreet Boys, David Bowie, Trent Reznor of Nine Inch Nails, Jon Bon Jovi, Roy Orbison, Roch Voisine, Clint Black, Tony Bennett, Kenny G., Robbie Robertson, Peggy Lee, The Monkeys, Simon Le Bon of Duran Duran, Paul Stanley of Kiss, Axl Rose of Guns and Roses, Tony Iommi of Black Sabbath, and members of the tours of Pink Floyd, U2, and The Rolling Stones;
prima ballerinas: Martine Lamy and Jennifer Fournier;
NHL hockey players: Shane Corson, Paul Coffey, and Bobby Hull;
tennis champion: Jimmy Connors;
World Heavyweight Boxing Champion Lennox Lewis;
Olympic Athletes including Canadian Gold Medalist sprinter Glenroy Gilbert, USA Gold Medalist swimmer Misty Hyman, and Estonian Gold Medalists decathlete Erki Nool, cross country skier Andrus Veerpalu, Olympic Bronze Medalists Indrek Pertelson in judo, and Aleksander Tammert in discus who holds first place in the world for 2006.

Ühel korralikul “doktoril” ei sobi ju teiste poolt alustatut jätkata, vaid peab ikka mingi oma kaubamärgi, koolitusahela, frantsiisi välja töötama, mille kuningaks saab end kuulutada ja mille eest ikka ja jälle uut raha küsida. Oolo bränd on Trigenics^® ja teaduskõlaline mõiste Myoneural Medicine. Kõik sõnad ükshaaval omavad tähendusi, kuid otsing nende kombinatsiooniga ei anna Pubmedi meditsiiniandmebaasis ühtki relevantset vastust. Samuti ei leia sealt Oolo nimega ühtki uurimustööd, mida oleks ju oodata, kui tahetakse uue, tõhusa, revolutsioonilise ravimeetodiga läbi lüüa.

Oolo kujunemisteest saame aimu ajakirja Yks vahendusel:

Sisemine hääl ütles talle [Oolole] 1980ndatel, et ühendada tuleks kolm raviviisi – tõenduspõhise neuroloogia viimased saavutused, idamaine akupunktuur ja hingamistehnika. Nii hakkas ta pärast 15-aastast praktikat eri meetodeid kombineerima ja oma katsetuste kohta märkmeid tegema, mille tulemusel valmis täiesti uus lähenemine. Sündis uus ravimeetod Trigeenika, mis vormus kirjapanduna 1990ndatel. Meetodi täiendamine käib lakkamatult. Järgmisel aastal peaks ka eestikeelsena ilmuma DVD ja raamat trigeenikaharjutustega.

Trigeenika ehk müoneuraalne (lihasnärvide) meditsiin ühendab endas pehmete kudede rehabilitatsiooni, akupunktuuri ja sünergilise enesesisendusliku hingamise. Trigeenika on neurokineetiline valusündroomi eemaldaja, mille abil taastub korralik lihassignaalide muster ja lihaskäitumine, vuristab Allan Oolo oma meetodit tutvustades. Kui lihaskoes on tekkinud tihenemine (kas vigastuse või pikaajalise põletiku tagajärjel), siis jõuab lihasretseptorite signaal ajju puudulikult ja lihas ei saa enam korralikku tagasisidet.

Mõjutades valusaid akupunktuuripunkte koos liikumise ja väljahingamisega saab suurendada ajusse minevate signaalide hulka, piltlikult öeldes lüüa aju progamm segamini ja tekitada olukord, kus aju hakkabki ennast vastavalt uutele signaalidele ümberprogrammeerima. Tegemist on interaktiivse ravimeetodiga – patsient ei ole passiivne, vaid töötab kaasa nii mõtte kui ka kehaga.

Seega, mis doktor see meedia ja meie olümpiakomitee poolt armastatud Allan Oolo ka on?

Linnar Viik pajatas aastal 2006, et Allan Oolo oli valmis saanud huvitava Eestit tutvustava videoga, mida Youtube’is kahjuks ei paista enam olevat. [Märten K: video]

Veel üks tsitaat Erki Noolelt aastast 2004:

Samamoodi ületähtsustati Allan Oolo rolli. Hea on aidata neid, kes füüsiliselt korras. Aga samas – Aleksei Budõlin oli ka füüsiliselt korras, kuid vajas abi just psühholoogiliselt. Kui taustajõud on nii määravad, miks nad siis Budõlinit ei suutnud aidata?

Erki Noole sõnad on osaliselt vastus selles artiklis sisalduvale:
Arstid aitasid Pertelsonil ja Tammertil oma võimeid avada
Andrus Nilk, Postimees 2004

«Tänu headele abilistele see medal tuligi,» tegi Pertelson medalivõidu joovastuses kummarduse. Ja lisas esmaspäeval vastuvõtul Tallinna raekojas doktor Oolole osutades: «Ta on imemees.»
[...]
«Indrek on väga lahke, läbinisti positiivne ja suure südamega inimene. Hämmastav isiksus. Pean tema võistluspäeva oma elu üheks köitvamaks,» tulistas doktor Oolo imetlussõnu.

Kas ja kuidas meie spordimaailma otsustajad kontrollivad, kas inimene on arst või mitte?

Ulmenurk:
Linnar Viigi blogis näeme pildil, et Oolo väänab Rahnut. Videos oli, et Oolo reklaamib Eestit kenade tüdrukutega. Uudistest saime lugeda, et Rahnul oli jama lõbumaja pidamisega.

——————————
Kiropaktikast skeptik.ee lehel:

• Kiropraktika. Teel peavoolu või sohu.
• Kiropraktikud on haledad nannipunnid
• Simon Singh: Ettevaatust — seljalõks!

Asi selles, et niinimetatud alternatiivsete terviseteenuste pakkujate meetodid on teadusuuringute põhjal osutunud ebaefektiivseteks ja teinekord lausa ohtlikeks. Neid teadusuuringute tulemusi on mitmed autorid oma artiklites ja raamatutes tutvustanud. Selle asemel, et muuta oma dogmaatilisi praktikaid, hinnata ümber oma tegevust, võtta konstruktiivset kriitikat kuulda ja arendada oma tegevust tõenduspõhises suunas, valisid need kiropraktikud hoopis kriitikute vaigistamise tee ja püüavad selleks kasutada kohtute abi. Kui tuttav!

Briti autor Simon Singh ütles oma ja prof Edzard Ernsti raamatut Trick or Treatment? Alternative medicine on trial tutvustavas The Guardiani artiklis (ajalehe kodulehelt võeti artikkel maha), et kiropraktikud on teadlikult reklaaminud oma libateenuseid selliste haiguste ravis nagu astma ja kõrvanakkused.

Selline “laim” ei meeldinud libatohtritele, keda millegipärast hellitlevalt “doktoriteks” nimetatakse ja kel on mitmeid kõrge kursiga patsiente, ning peale põhjalikku arutelu otsustati Simon Singhi vastu kohtuasi algatada.

Uus-Meremaa kiropraktikutele ei meeldi aga professor David Colquhoun, kes julges teaduslikule tõendusmaterjalile toetudes kahelda kiropraktika efektiivsuses ja kiropraktikute poolt kasutatava tiitli “doktor” kasutamise õiguspärasuses, ega Uus-Meremaa meditsiiniajakiri, kus Colquhouni ja Andrew Gibley artiklid avaldati (Doctor Who? Deception by chiropractors).

David Colquhouni kokkuvõte:

Enamuse alternatiivmeditsiini vormide, sh kiropraktika ja akupunktuuri kohta on nüüd olemas tõendusmaterjal. Praegusel ajal on piisavalt põhjust uskuda, et need vormid on kunstipärased platseebod ja parimal juhul mitte paremad kui tavapärased ravivõtted. Käes on aeg, et ülikoolid ja valitsused arvestaksid tõenditega ja lõpetaksid jutud regulatsioonidest ja tunnustamistest.

Tõepoolest “valelikult väita, et toode on suuteline parandama haigust, riket või väärarengut” on Euroopas ebaseaduslik.

Õigustamatute tervisealaste väidete tegemine on eriliselt julm ja ebaõiglane äripraktika. Siin on vaja süüdistajat, mitte aga riiklikku tunnustamist.

———————————–
Pikemalt ja ohtrate viidetega: Holfordwatch.info
Doctors take Simon Singh to court, The Telegraph, 16. august

Eesti riik on samuti alustanud libatohtrite tunnustamist:
Homöopaadi kutsestandard

skeptik.ee: Kiropraktika. Teel peavoolu või sohu.

Kiropraktika (kondiväänamine) võib ju teatud juhtudel abiks olla, kuid selle teenuse osutaja peab teadma näiteks sellist asja, et osteoporoosiga inimest ei tohi sedasi kohelda – luud võivad katki minna. Eestis on juhtumeid, kus kiropraktiku käe läbi on inimesed halvatuks jäänud.

Selle noppis üles Rootsis tegutsev ja litsentseeritud kiropraktik Rainer Kägo ja ta ütles:

mardna peaks olema kyll olema oma kommentaarides veidi asjalikum ning mitte sellist rumalat kommentaari viskama, et osteoporoosi diagnoosiga patsiente ei tohi “väänata”-muidugi ei tohi aga seda teab iga meditsiiniise körgharidusega kiropraktik- hullem lugu on kui eestis tegutsevad nn kiropraktikud teostavad väänamist ning pöhjustavad VAD- vertebral artery dissektsiooni vöi kahjustavad aorti nn selja nöksutamisega.

Ilmselt oleks mõtet korraks vaadata, misasi on kiropraktika.

Kiropraktika (ingl Chiropractic) on ameeriklase Daniel David Palmer‘i (1845-1913) leiutis. Palmer tegutses mitmel alal – mesinik, poodnik, õpetaja, huvitus magnetravitsemisest ja uuris omaaegseid terviseajakirju. Pöörde tema meditsiinipraktikasse tõi legendaarne lugu kurdi majahoidjaga, kel oli seljal mingi kombatav muhk. Palmer arvas, et muhk ja kurtus on omavahel seotud. Taastanud väidetavalt mehe kuulmise, saigi alguse kiropraktika, mille peamine väide on, et kõik haigused saavad alguse selgroolülide valest asendist, kuna see rikub närvivoolu. Haiguste ravimiseks on vaja need lülid paika sättida.

D. Palmer tahtis leida üht põhjust kõikide tõbede jaoks ja arvas selle leidnud olevat:

Sublukseerunud selgroolülid on 95% haiguste põhjuseks. Ülejäänud 5% on tingitud muudest nihestatud liigestest.

Palju aega on sellest möödunud, kuid subluksatsiooniteooria pole teaduslikku kinnitust leidnud. Selle teooria religioosne elushoidmine on viinud kiropraktika teelahkmele. Kui keerata vasakule, siis jõuab sohu, kus ootavad ees aadrilaskmine, homöopaatia, aura korrigeerimine ning paljud muud pseudoteaduslikud ja läbikukkunud usupõhised tervisesüsteemid.

Paremale pöörates saame korralikku abi seljaprobleemidele, mis püsti kõndivat, kuid tihti tobedates sundasendites töötavat imetajat ikka vaevavad ja seda inimeselt, kes on õppinud teaduslikku meditsiini ja on registreeritud tervishoiutöötaja kõige sellega kaasneva vastutuse ning õigustega.

Stephen Barrett, väsimatu libameditsiini vastu võitleja, annab mõned juhtnöörid, kuidas leida usaldusväärset kiropraktikut:

• piirdub seljahädade ja muude luu ja lihaskonna probleemidega;
• lisaks manuaalsele manipulatsioonile ja lihaste-liigeste venitamisele kasutab soojendust, jahutust, ultraheli ja muid füsioteraapiast tuntud meetodeid;
• soovitab koduseid harjutusi.

Hoiatavad märgid on järgmised:

• lubab ravida mitmesuguseid haigusi;
• pakub pikaajalisi raviseansse;
• pakub “ennetavaid” kohendusi;
• kasutab hirmutamistaktikat;
• halvustab tõenduspõhist meditsiini või ennetusmeetodeid nagu vaktsineerimine ja joogivee fluorideerimine;
• räägib subluksatsioonidest kui haiguste põhjusest, nende diagnoosimisest ja ravimisest;
• suunab selgroost asjatult röntgenpilti tegema, enamus patsiente ei vaja sellist diagnoosimeetodit; eriti tasub eemale hoida kogu selja röntgenuuringust, mis ei anna mingit teaduslikult pädevat diagnoosi, kuid sisaldab suurel hulgal kiiritust;
• määrab mitmesuguseid toidulisandeid, homöopaatilisi preparaate või müüb neid oma kontorist;
• määrab või kasutab pikka rida diagnoosimeetodeid juukseanalüüsist allergiatestideni ja protseduure refleksoloogiast bioenergeetilise sünkronisatsiooni tehnikani.

Lisaks võiks aru saada, et äkiline kaela manipulatsioon sisaldab tõsist ohtu elule ja tervisele, kuna võib tõsiselt kahjustada aju värske verega toitvat arterit.

Lisalugemist:
http://www.chirobase.org/
Chiropractic: A Profession Seeking Identity, Samuel Homola, endine kiroprkaktik

Kiropraktikast Eestis.
Leidsin mõned inimesed ja organisatsioonid, kes end kiropraktikaga seostavad.
Rainer Kägo
Eesti Manuaalse Meditsiini ja Kiropraktika Selts
Gerly Truuväärt
Jaak Lill
Allan Oolo

Kas teeme hääletuse, kes neist udu ajavad ja kes mitte?

——————————————
Samal teemal skeptik.ee-s:

• Kiropraktikud on haledad nannipunnid
• Skeptik.ee –> kiropraktika