skeptik.ee

Ei. Üks põhjuseid on, et veri on puhverlahus. Pärisveri on päris keeruline süsteem ja teda puhverdatakse vähemalt kolmel kombel korraga, aga siinkohal vaatleme verepuhvritest kõige olulisemat, süsihappepõhist.

Veri sisaldab nii süsihapet kui selle lahustunud soolasid (praktilises mõttes bikarbonaatioonide ülejääki). Süsihape dissotsieerub vesilahuses järgmiselt:

Kui veres lahustada mõnd teist (tugevat) hapet ning tõsta sedaviisi vabade prootonite (H⁺) arvu, ei lange selle võrra mitte pH nagu võiks juhtuda puhverdamata lahuses vaid bikarbonaatioonid seovad hulka ülearuseid prootoneid ja neutraliseerivad lisatud happe:

Loe edasi »

20. oktoobri Pealtnägijas näidati meile lugu perekonnast, kus mehel diagnoositi kopsuvähk, ta prognoos oli halb ja elupäevi lubati aasta jagu. Selmet tõenduspõhist ravi kasutada, valis ta meditsiinile alternatiivse tee, mida siin skeptik.ee-s nimetatakse mitte alternatiivmeditsiiniks (sest tegu pole ju meditsiiniga), vaid meditsiini alternatiiviks.

Saate tekstiline kokkuvõte on loetav nt PM Tarbija24 küljel: «Pealtnägija» paljastas alternatiivravi jõuetuse.

ERR arhiivi vahendusel saab saadet arvutis vaadata: Pealtnägija 20. oktoober 2010.

Kommenteerin mõne mõttega seda lugu.

Loe edasi »

Nagu kõik ollused, on ka keedusool piisavalt suures koguses surmavalt mürgine. Oxfordi Ülikooli andmeil on laborikatseis täheldatud, et 3 grammi keedusoola kehakaalu kilogrammi kohta tapab pooled muidu tervetest rottidest. Inimeste osas ei ole arusaadavatel põhjustel vastavaid katseid tehtud, kuid on põhjust arvata, et näitaja on sarnane. Madalaim annus, mis dokumenteeritult inimese surma esile kutsunud on, on üks gramm kehakaalu kilogrammi kohta.

Mõnikord on inimesed üksteist soolaga mürgitamise teel ka tapnud. Näiteks Texases mõisteti 2007. aastal mõrvas süüdi Hannah Overton, kes mürgitas nelja-aastase poisi, keda tema ja ta mees lapsendada olid püüdnud. Alati ei ole ei eesmärgiks ega tagajärjeks ohvri surm; näiteks kirjeldas 1977. aastal Roy Meadow haigust, mida ta nimetas vahendatud Münchhauseni sündroomiks; üks kahest kirjeldatud juhtumist puudutas ema, kes andis oma väikelapsele aeg-ajalt suuri soolakoguseid põhjustamaks temas mürgistusnähte ja pälvimaks nii arstide tähelepanu.

Loe edasi »

Postimehe tarbijalisas Tarbija24 leidis avaldamist lugu Uus toidupüramiid lükkab riisi ja kartuli troonilt. Uue toidupüramiidi uudise puhul köitis silma selle koostajaks nimetatud Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon ja nimed Annely Soots, Sirli Kivisaar, Tiiu Vihalemm, Sille Poola, Helle Müller, Anne Räim, Urmas Soots.

Eelnevast on meelde jäänud, et toitumisteraapiaga on seotud palju umbluud. Mitte et normaalne ja tasakaalustatud toitumine inimese elus ja tervises vähetähtis oleks, aga püüd toitumise muutmisega lausa haigusi ravida ületab selle piiri, mida tõenduspõhisus näidata suudab.

Loe edasi »

Eestis on kaks intensiivsemat söömaperioodi — jaanist jõuluni ja jõulust jaanini, kumbki tipneb veelgi tihedama perioodiga jõulude ja jaanipäeva ümbruses. Üleskutsed mõõdukusele on aktiivsematel söömaaegadel igati asjakohased, aga mõistlike soovituste sekka satub paraku ka selliseid, mis halvemal juhul aktiivset kahju võivad teha. Jämesoole vesipesu on üks sellistest — kasu pole tast midagi, aga invasiivse protseduurina evib teatud ohte. Lisaks on ohtlik sellise teenusega kaasaskäiv reaalsust moonutav jutuvada, mida kahjuks ja paraku ajavad isegi meditsiinilise kõrgharidusega inimesed, nagu allpool näeme.

Loe edasi »

Patentravimimüüja, müstik, vaktsiinivastane

• Tõenduspõhise toimeta preparaatide ja ravivõtete reklaam koos tarbija eksitamisega ekslike kontseptsioonidega nagu “holistiline meditsiin” (lähtub tõendamata seostest keha eri osade ja organite vahel), “pH tasakaal” (inimkeha või selle mingite kindlate kudede pH taseme reguleerimine toidu või preparaatide abil, mis ei ole bioloogiliselt võimalik), “organismi puhastamine” (ekslik arvamus mille järgi organismi kuhjuvad pidevalt jääkained ning nende väljutamiseks vajab inimene mingeid kindlaid preparaate, paastumist vms) või organite “energeetilised tasemed” ja “võnkesagedused” (sisutu manipuleerimine füüsikaterminitega).
• Psühhomüstika – ellusuhtumise ja mõtete bioloogilistes protsessides esiplaanile seadmine.
• Kvantmüstika – sh. teooria üleplaneedilisest “infoväljast” ja teadmiste füüsikale tundmatute meediumite kaudu levimisest.
• Levitab vandenõuteooriat nn. seagripi epideemia korraldamisest ravimifirmade poolt.

Loe edasi »

Triin andis kirja teel teada, et Eestisse on jõudnud uus toidutalumatuse test FoodDetective©, mille müügikuulutus teatab, et on “maailma esimene toidutalumatuse test”. Levini testist eristab toidu-detektiivi see, et seda saad sa ise kodus teha ja ei pea kellegi juurde kallile konsultatsioonile minema. Kõigest 1190 krooni ja saad 56 toiduaine kohta teada, kas need sulle sobivad või mitte.

Adik Levini Role programmist on skeptik.ee küljel korduvalt juttu olnud. Kas uus test on millegipoolest parem? Vaatame järele.

Loe edasi »

Põhja-Ameerikas, Alaska ja Kanada kandis, elavad teatavasti eskimod ehk inuitid, ‘inimese moodi inimesed’. Kliima on sealkandis karm olnud niikaua, kuni keegi mäletab, toitu on alati vähe ja tulematerjal masendavalt kallis.

Üks meetodeid, mida inuitid nende raskuste ületamiseks kasutavad, on aastasadu tagasi välja töötatud tepa protsess. Kalad püütakse kinni ning pead ja sisikonnad eemaldatakse muust, hõlpsamini toiduks tarvitatavast lihast — nii, nagu eurooplasedki teeksid. Seejärel kaevatakse auk, vooderdatakse see samblaga, asetatakse kalapead rohu sisse mähituna samblale ning kaetakse sisikondade ja kotiriidega. Kotiriie kaetakse mullaga. Pärast umbes nädalapikkust fermentatsiooniprotsessi on sisikonnast vallandunud ensüümid ja bakterid muutnud kalaluud pehmeks, andnud lihale iseloomuliku konsistentsi ning delikatess loetakse valminuks. Mõned meistrid eelistavad sambla asemel kasutada puidust kasti või toobrit, maitsealaseid erinevusi on ka sisikonna täpses kasutamises, õigete taimede valimises ning muudes pisiasjades. Sarnastel viisidel saab toiduks valmistada ka teisi muidu raskesti söödavaid jahisaagiosi koprasabadest kuni hülgeloibadeni. Menetlus on tõhus, säästlik ja looduslähedane: esiteks ei lähe suuruselt jalgpallini ulatuvad lõhepead raisku, teiseks ei ole roa valmistamiseks tarvis kulutada hinnalisi küttepuid.

20. sajandi teises pooles juhtus midagi üllatavalt: kõigest 22 aastaga (1966–1988) tõusis Alaska inuitide seas järsult (üle kümne korra) botulismimürgistuste arv. Siiamaani on Alaska botulismi sageduse poolest maailma tipus. Miks? Süüdi on plastik.

Loe edasi »

Meie raamatumüügi edetabelites figureerib raamat, mis lubab head uut ilma, helget tervet elu, revolutsiooni bioloogias. Meil on uus messias — Rober O Young, “PhD” — kes toob valguse tagasi maailma, mida Pasteur’i pimedusejüngrid pikalt pimeduses on hoidnud. Alus (leelis) on jumal, Béchamp tema prohvet ja RO Young õnnistegija, kellel on juba ka mõningaid ohvriks saamise tundemärke (nt süüdimõistev kohtuotsus, vt allpool).

Jah, ma loen seda raamatut. Ei, ma ei ostnud seda. Sain laenuks.

Autor võrdleb end ei vähema kui Newtoniga, tema ambitsioon on tõepoolset muuta kogu arusaam inimorganismist, haiguste põhjustest ja nende ravist. Igati üllas eesmärk — ikka on parem selline elukorraldus, kus ei ole haigusi või kui need oleksid lihtsalt ravitavad, kui see, kus haigused meid kiusavad ja peame adekvaatse ravi puudumisel enneaegselt ja ebaõiglaselt maha surema.

Ja mida Robert O Young, “PhD”, selleks teeb? Kirjutab raamatuid. Olgu, Carl Sagan kirjutas ka raamatuid laiale lugejaskonnale. Aga selleks, et teaduses murrangut tekitada, on vaja enamat. Näiteks oleks abiks avaldada oma uurimusi eelretsenseeritavates teadusajakirjades, et jõuda asjaosaliste lugemislauale — arstideni, kes iga päev ennastsalgavalt inimesi ravivad ja kahjuks paljude tõbede puhul midagi teha ei suuda; toitumisteadlasteni, kes töötaksid välja veelgi paremad toitumissoovitused, et me tervis hea püsiks juba algusest peale; bioloogideni, kes revideeriksid oma kivistunud arusaamu mikrobioloogiast ja pööraksid ära eksiteelt. Aga ei midagi sellist — teadusartiklite andmebaasid ei tunne teadlast nimega Robert O Young, mitte ükski MedLine ja PubMed andmebaasis olev artikkel ei sisalda autorit Robert O Young.

Loe edasi »

Igiliikurikonstruktor, pildaja, posija, vaktsiinivastane, sektant, vandenõuteoreetik

Pseudoteaduslikud teooriad:

• igiliikur: energia jäävuse seadusega vastuolus olevaid pseudoteaduslikke väiteid priienergia (vabaenergia, nullpunkti energia, free energy, zero point energy) teemal (vt. “Eesti Nokia leitud” ja  “Roheline saade” 12-13.02.2008);
• pildamine: veesoonte otsimine, geopatoloogiliste tsoonide mõõtmine;
• posimine: nn. holistiline ravimine, uriiniteraapia, aspartaamipaanika, vaktsiinipaanika, vähi ravimine amügdaliiniga (E. T. Krebsi poolt turustatud kui “vitamiin B17″), haiguste seletamine keha pH tasemega;
• vandenõuteooriad: vabaenergia toetajate lämmatamisest energiafirmade poolt, vaktsineerimise kui ebaefektiivse tegevuse ülevalhoidmisest ravimifirmade poolt, “inimeste lollitamine kiviaegsete ja küüniliste raviviisidega“, millega mõeldakse kirurgiat, kiiritus- ja keemiaravi tõenduspõhise meditsiini poolt, USA peavoolu meedia kontrollimine “sionistliku lobby ja neokonservatiivsete, et mitte öelda neofašistlikud jõudude USAs, kes on huvitatud riigi lammutamisest ja selle liitmisest Mehhiko ja Kanadaga” poolt;
• E. V. Saksa pseudoajaloolised teooriad, vt. ka “Lääne Elu” järjejuttu “Eestlane ja tema suguvendade pärimuslugu“.

Sektid:

• Sathya Sai Baba Eesti Ühing. Tõlkinud “Sathya Sai Baba õpetused”. Loe edasi »

Üleeile kirjutasin sellest, mida haiguste happeline-aluseline teooria endast eestikeelsete allikate põhjal kujutab ja kuidas toiduaineid headeks aluselisteks ja halbadeks happelisteks jagatakse. Pealkirjas küsisin, et mis see haiguste happeline-aluseline teooria on. Lühikese ja kokkuvõtva vastuse leiate siinse loo lõpus.

Pikemalt vastamiseks refereerin dr Gabe Mirkini artiklit Quackwatch.org kodulehel.

Ta alustab küsimusega, et kas olete kohanud reklaame, mis lubavad Teie vere happesust ehk pH väärtust neutraliseerida leeliselise vee või korallkaltsiumiga ja ütleb kohe, et sellisel moel ei ole võimalik vere happesust mõjutada ja kes vastupidist väidavad, ei mõista toitumise olemust.

Samuti ei pea me muretsema selle üle, kas toit on aluseline või happeline, sest ükski toit ei muuda peale uriini su kehas ühegi asja happesust. Magu on ise nii happeline keskkond, et sinna sattuvad toidud ei muuda suurt midagi. Tsitruselised, äädikas, vitamiinid (nt askorbiinhape) ei muuda mao ega vere happesust. Terve purk kaltsiumitablette muudab mao happelisust vaid mõneks minutiks.

Iga toit lahkub maost happelisena. Seedekulglas neutraliseerivad pankrease nõred happelise maomahla. Seega ükskõik, mida sa sööd, on toit maos happeline ja seedekulglas aluseline, räägib dr Mirkin.

Muutused toiduvalikus ei muuda su keha happe-alustasakaalu, väljaarvatud uriin. Vereringe ja siseorganid hoiavad pH väärtuse väga kitsastes piirides. Igasugune asi, mis muudaks su keha happesust, teeks su väga haigeks ja võib isegi surma põhjustada. Happesust väidetavalt vähendavate toodete müüjad väidavad, et vähirakud ei suuda leeliselises keskkonnas ellu jääda. Neil on õigus, kuid sellises keskkonnas ei suudaks ka ükski muu rakk su kehas ellu jääda.

Kõik keemilised reaktsioonid kehas algatatakse ensüümide poolt. Kõik ensüümid töötavad väga kitsas happesuse piires. Kui keha pH tase mingil põhjusel muutub, siis need reaktsioonid seiskuvad ja pH tase muutub taas normaalseks. Näiteks kui hinge kinni hoida, muutub veri süsihappegaasi tõttu happelisemaks, inimene tunneb end ebamugavalt ja võib teadvuse kaotada. Kõik see sunnib taas hingama hakkama, mille tulemusena pH tase kiiresti normaliseerub. Kui neerud on rikkis ja ei suuda vere happesust reguleerida, siis koguneb verre hulk mürgiseid jääke, eluks vajalikud keemilised reaktsioonid peatuvad ja inimene sureb.

Teatud toitudest tekkivad lõpp-produktid (ingl. ash) võivad muuta uriini aluselisemaks või happelisemaks. Aluselise jäägiga toiduainete hulgas on värsked puu- ja köögiviljad, happelise jäägiga on näiteks loomse päritoluga toiduained, täisterad, oad ja teised seemned. Need toiduained võivad muuta uriini happelisust-aluselisust, kuid see ei oma kuigipalju tähtsust, kuna uriin asetseb kuni väljalaskmiseni põies ja ei mõjusta muude kehaosade pH-d.

Kui inimene sööb rohkem valku kui keha vajab, ei saa organism seda kuhugi talletada ja liigsed aminohapped muundatakse orgaanilisteks hapeteks, mis muudaksid vere happelisemaks. Kuid veri ei muutu sellest happelisemaks, kuna luudest võetav kaltsium neutraliseerib tõusnud happelisuse kiiresti. See on põhjuseks, miks osad teadlased arvavad, et liigne valgu tarbimine võib põhjustada luude hõrenemist.

Kui keegi räägib Teile, et Te keha on liiga happeline ja pakub Teile kaltsiumilisandit või leelistatud vett, siis targem oleks seda inimest mitte uskuda.

Allikas:
Acid/Alkaline Theory of Disease Is Nonsense, Gabe Mirkin, M.D.

Mõned faktid Wikipediast ja mujalt:

• Inimese vere normaalne pH tase on vahemikus 7,34-7,45, mis on destilleeritud veest (7,0) veidi aluselisem.
• pH tase alla 7,1 on meditsiiniline hädaolukord.
• Uriini pH on umbes 6,0 ringis.
• Maohappe pH on vahemikus 1-2 (väga happeline).
• pH tase näitab lahuses lahustunud vesiniku ioonide aktiivsust. Mida madalam on pH number, seda rohkem on lahuses aktiivseid vesiniku ioone.
• pH skaala on võrdlev logaritmiline skaala. Võrdluseks kasutatakse standardiseeritud lahuseid, mille pH tase on rahvusvaheliselt kokku lepitud. (vaata ka kuuba kommentaari)
• Peamine pH tasemega seotud ainevahetushäire on atsidoos, mille puhul on vere pH tase langenud alla 7,35. Selle põhjuseks on vereplasma bikarbonaadi (HCO₃^-) sisalduse vähenemine näiteks mürgistuse tagajärjel.
• PubMedis leidsin täpselt ühe inimeste kohta käiva uuringu, kus sisaldus sõnapaar “alkaline diet”, selle uuringuga selgus, et uriini pH järgi saab järeldada, milliseid toiduaineid (aluselisi-happelisi) inimene söönud on.
• Inglisekeelne internet on paksult täis alkaline diet võtteid ja asju tutvustavaid lehekülgi ning raamatututvustusi, kuid adekvaatse ja kriitilise materjali leidmiseks peab palju vaeva nägema või tutvusi kasutama.
• Üks pH libateooria populariseerijatest Robert O. Young, keda ka meie kohalikud jüngrid ohtralt tsiteerivad, laseb end doktoriks nimetada. Tema “doktorikraad” ja muud tähed (M.S., N.D., D.Sc., Ph.D.) nime ees on pärit akrediteerimata diplomiveskist nimega American Holistic College of Nutrition. Samuti pole tema nimega nähtud ühtki meditsiiniteaduslikku artiklit eelretsenseeritavas teadusajakirjas. Lisaks sellele tunnistas “dr” Young end 1996. aastal süüdi ilma litsentsita meditsiini praktiseerimises, mis on USAs kuritegu. Allikas: ncahf.org.

Head inimesed, kes te asjast oma hariduse ja ameti tõttu rohkem teate, palun parandage siinseid võimalikke ebatäpsusi.

Ja midagi on minumeelest ikka totaalselt lahti meie naisteajakirjade toimetajatega, kes süüdimatu järjekindlusega lasevad oma lehekülgedele igasuguseid “revolutsiooniliste terviseteooriate” veel süüdimatumaid propageerijaid ilma igasuguse taustauuringuta. Näiteks lastakse joogaõpetajal Ragnar Kurmil ajakirjas Naised jutlustada järgmist:

Toksiliste happeliste jääkainete kuhjumine tipneb degeneratiivsete haigustega, nagu vähk, diabeet, multiskleroos jne.

Näiteks kulub ühe tassi piima põhjustatud happesuse neutraliseerimiseks 20 tassi aluselist jooki, ühe tassi jäätise puhul 240 tassi aluselist jooki.

Ja toimetajal ei helise peas ühtki kellukest, et selline jutt võiks olla ilmselge umbluu ja äkki küsiks mõnelt päris asjatundjalt üle?! Vat see on tõeline müstika ja paranähtus, kuidas inimesed, kes on võtnud endale vastutuse kirjasõnaga üldsust teenida, tallavad häbitult lillepeenras murtudsüdametel ja jätavad maltsa ning ohaka võidukalt vohama.

Magustoitu koos pisukese ajaloolise taustaga pakub kuulus Orac:

• Your Friday Dose of Woo: Acid, base, or woo?
• Your Friday Dose of Woo: Acid, base, or woo (revisited)
• Sepsis is not caused by bacterial infection?, selle loo üheks peategelaseks on Robert O. Young.

Lisalugemist meditsiinilistest tõsiasjadest huvitatutele:
Infusioonravi, kirjastus Medicina
——————

Lühidalt ja kokkuvõtvalt on haiguste happeline-aluseline teooria jama.

Paljud inimesed ilma peal söövad iga päev. Valdavat osa ajast inimese evolutsioonis on valitsenud pigem toidupuudus kui küllus ja paraku kestab selline olukord paljudes maakera osades tänagi. Teisalt vaevab suurt hulka inimesi ülekaal ja nähakse ränka vaeva, et liigsest kaalust ja sellega seotud tervisehädadest lahti saada. Pole ime, et sellele ülesöönud rikkale osale maakera asukatest pakutakse igasuguseid imevahendeid ja leiutatakse imeteooriaid, millega neile imevahenditele usutav mulje tekitada.

Üks viis “uut revolutsioonilist” imedieeti leiutada on lühidalt selline:
* leia õpikust mingi tegelik kehaprotsess (see loob vajaliku usaldusväärsuse, kui saab kindlalt väita, et teadlased on selle kindlaks teinud ja arstidele seda koolis õpetatakse);
* väida, et tasakaalu häire just selles protsessis on kõigi hädade põhjus (inimestele meeldib, kui nad saavad oma hädade põhjusele konkreetse nime anda);
* paku tasakaalu taassaavutamiseks lihtne, kuid mingeid kindlaid tooteid ja teenuseid sisaldav lahendus (inimestele meeldib lihtne lahendus, mida ostutehinguga sooritada).

Näiteid ei pea kaugelt otsima. Meie oludes vast tuntuim on “varjatud toidutalumatus” ja seda peletav Levini Role dieet. Ja muidugi see pealkirjas nimetatud happeliste-aluseliseliste toitude teooria, mida nüüd pikemalt vaatleme.

Jutt pH tasakaalul põhinevast terviseteooriast on jõudnud ka meie suurematesse lehtedesse. Näiteks saame Maalehe vahendusel teada järgmist:

Enamik inimesi teab, et muld ei kanna vilja, kui pH tase on korrast ära. Sama süsteem toimib ka meie kehas. Haigus saab areneda ainult happelistes tingimustes.

Happelisust ja aluselisust (leeliselisust) oma organismis saame väidetavalt muuta oma toitumisharjumuste kaudu. Näiteks õpetab Aili Meristo Õhtulehes:

Et ainevahetus saaks normaalselt töötada, vajab inimene ca 80% aluselisi ja 20% happelisi jääke andvaid toiduaineid.

Just jääkidest on jutt, sest kuidas muidu saaks näiteks sidrun kuuluda nn aluseliste toiduainete hulka. Aluselised toidud on head, nende hulka kuuluvad veel näiteks sojatooted, juurviljad, läätsed, kartulid, lehtsalatid, rosinad, munakollane, pähklid, hapupiim, maitsetaimed. Happelised toidud on üldiselt aga pahad, nende tarbimist tuleks piirata. Happeliste toitude hulka kuuluvad näiteks liha, piimatooted, teraviljatooted, muna, suhkur, kohv, alkohol, karastusjoogid. Buduaar hoiatab eraldi aspartaami eest.

Erinevad eestikeelsed allikad pole siiski alati ühel meelel – näiteks liigitatakse piimatooted kord aluseliste, kord happeliste toiduainete hulka.

Aluselisus on nii hea, et tasub ette võtta “organismi leelistamine”, millele aitab kaasa Super-Greens stardipakett:

Organismi leelistamise algfaasis võib tulla situatsioon, kus tundub, et vaegused lähevad hullemaks. Puhastusreaktsioonid on mööduvad tunded (nt peavalu, lööve, valude suurenemine, palavik). Need on alati mööduvad ja kaovad puhastumise jätkudes. Kõigile ei pruugi seda juhtuda.

Sellised sümptomid kaovad, kui jätkad keha puhastamist edasi. Leevendada saad, kui vähendad rohepulbri ja pH-tilkade määra.

Tasakaal on hea, tasakaalutus halb. Refleksoloog Janne jagab oma koolis õpitut happelisuse ränkade tagajärgede kohta: allergia, astma, bronhiit, insult, infarkt, kare nahk, kurnatus, kuseteede põletikud, luude hõrenemine, sigimatus, vaimuhaigused, vohav seen ja muidugi ka surm, mis on refleksoloogi sõnul alati happelisusest tingitud: “kõik surmad on happesurmad”.

Saidilt Minu Oma Tervis saab huvitavat teavet juurde:

Keetmine teeb toidu happeliseks. Põhjus seisneb selles, et vee temperatuuri tõusmisel üle 45 kraadi hakkab kuumus toitu tapma.

Ja:

Tähtis punkt, mida peab meeles pidama, on see, et toit peab olema värske roheline (kui ei ole värske, siis see on ka hape).

Kuid sealsamas kommentaarides selgitab autor vastuseks Jürile:

Sinu mainitud jääk(tuhk) ongi see tähtis osa, mille järgi paigutatakse toidud ühele või teisele poole. Enamasti mineraalide koostis määrab, kas happeline või aluseline jääk.

Ja Raul täpsustab:

Täpselt nii. Toidu aluselise/happelise efekti määrabki ära ainult see, milline on selle toidu tuhk pärast nn põlemist (ehk siis seedimist). Konkreetse näitena võib tuua sidruni – väga hapu ja pH poolest happelise mahlaga puuvili, aga keha pH’le omab aluselist efekti, kuna pärast seedimist tekkivad jääkained on aluselised. Seega otsene toiduaine pH mõõtmine on täiesti mõttetu tegevus. End oma tervislikku seisundit kontrollida ja jälgida, mõõda parem oma uriini ja/või sülje pH’d.

Kui sidruni tuhk ehk see, mis tast peale põlemist (kuumtöötlemist, seedimist) järgi jääb, on leeliseline, siis kuidas see kuumtöötlemine sidruni samal ajal happelisemaks teeb? Mis aga saab sellest happest, mis sidrunis algselt olemas on? Seegi ju läbib seedekulglat.

Ilmselt pole aga loogiline järjepidevus ja sisemine kooskõla selliste teooriate peamine eesmärk.

Mida head leeliselisemaks saamine väidetavalt kaasa toob?
Kaalu languse justnagu iseenesest. Lisaks muidugi eelpool nimetatud haiguste ennetamise või lausa tervenemise neist; paraneb üldine enesetunne, kaovad valud, keha vabaneb ladestunud toksiinidest jne.

Kuidas seda head saavutada ehk kuidas keha leeliselisemaks teha?
Süüa rohkem rohelist, süüa liha asemel pigem kala, olla soola tarbimisega mõõdukas, juua piisavalt vett, mitte aga magustatud karastusjooke, tarbida rohkem täisteratooteid valge jahu toodete asemel, tarbida hapendatud tooteid (kapsas, kurk, piimatooted), tegeldagu hobiga, mis õnnelikuks teeb, liigutatagu end mõõdukalt (kepikõnd), puhatagu normaalselt, maandatagu stressi jne.

Alati nendest lihtsatest käibetõdedest, mis tegelikult ei erine kuidagimoodi üldistest tavalistest, normaalsetest soovitustest, ei aita, vaid tuleb osta spetsiaalseid tooteid, et paha elustiiliga kogunenud liigne happelisus ja mürgid välja ajada.

Kuidas asjad tegelikult on, vaatame järgmises osas.

—————————
Allikad:

• Toidu pH-l põhinev superdieet
  Kairi Look, füsioteraapia ja liikumisteaduste magister; Buduaar.ee
• Tasakaalustatud toitumine alandab kaalu
  Aili Meristo, Õhtuleht
• Oksüdatiivne stress – moehaigus või tõsine tervisehäire?
  Marge Kaljuvee, M.I. Massaažikooli õpetaja; Maaleht
• Millised toidud on happelised ja mis on aluselised?
  ph-tasakaal.planet.ee
• KEHA HAPPE JA LEELISE TASAKAAL
  Janne, refleksoloog
• Aluseline ja Happeline toit – baasteadmised
  Karl, minuoma.ee

Siin-seal kohtab väidet, et valdav enamus Indias elavatest inimestest on taimetoitlased. See argument peaks olema kinnituseks sellele, et taimetoitlus on hea ja veenma inimesi taimetoitlaseks hakkama, kuna vaimsuse kodumaaks peetav India peab selliste asjadega olema õigel teel. Näiteks saame SLÕhtulehe vahendusel teada, et see protsent on 80.

Airi Ojamets: “Jube, kuidas liha su sees roiskub.”:

(Indias on taimetoitlasi umbes 80% rahvastikust – toim)

Üks taimetoitluse propageerija Igor Heinmets vahendab vene autori V.O. Ruzovi andmeid:

90ndate AASTATE ALGUSE STATISTIKA. Enam kui 10% maailma elanikkonnast on taimetoitlased, näiteks Indias on taimetoitlasi rohkem kui 80% rahvastikust

“Innovaatiliste lahenduste uurija” Enn Kaljo väidab, et see protsent on 70.

Isegi prestiižne New York Times paljundab 80% müüti, aga viitab selle allikaks Yamuna Devi raamatut ”Lord Krishna’s Cuisine: The Art of Indian Vegetarian Cooking” (Bala/Dutton, 1987).

Õnneks pole need numbrid maailma mastaabis kuigi levinud ja usaldusväärsemad allikad ei paisuta oma andmeid propagandistlikult üle.

India taimetoitlusel on pikad traditsioonid, mis on segu religioossetest põhjustest ning puhtalt hügieenilistest asjaoludest, mis on valatud tabude vormi. Lisaks muidugi suhteline vaesus, mis ei võimalda väga suurel hulgal inimestest kuigi sagedasti lihatooteid tarbida. Veel on välja toodud asjaolu, et kuivõrd kultuuriliselt on oluline end määratleda taimetoitlasena, siis end sellisena ka esitletakse, kuigi tegelikus elus tuleb välja, et kord või paar korda nädalas saab siiski ka lihatooteid tarbitud või et kala pole ju liha ja kala söömine mahub parasjagu taimetoitluse alla.

Kui paljud siis indialastest on taimetoitlased (põhiliselt lakto-vegetaarlased ehk lisaks taimsele kraamile tarbitakse piimatooteid)?
Ülapool viidatud asjaolusid arvesse võttes on tegelikku hulka päris raske määrata, kuid eri uuringute andmetel on see osa 20-42% rahvastikust. Nende seas ka need, kes söövad munatooteid. Naisi on taimetoitlaste seas rohkem kui mehi. Religiooniti on kõige vähem taimetoitlased muslimid (3% kõigist Indias elavatest muslimitest), kristlastest 8%, religioossetest hindudest 43%. Braahmanite kasti kuuluvatest nimetab end vegetaarlasteks 55%.

Allikas: Hindu-CNN-IBN State of the Nation Survey

Lisalugemist:
Wikipedia: Vegetarianism in India
‘All Hindus are vegetarians’ and other fallacies

Pikk ja põhjalik teadusandmetel tuginev uurimus inimese toitumisest ja selle kujunemisest läbi evolutsiooni, kirjutajaks pikaaegne taimetoitlane Tom Billings:
Beyond Vegetarianism: Conclusions
Muu hulgas kummutatakse beyondveg.com saidil muid taimetoitlaste levitatavaid müüte:
* ürginimene sõi ainult taimi, liha hakati sööma alles jääajal;
* inimese seedeelundkond on taimetoitlastele omane;
* taimedest saab kätte kõik inimeluks vajalikud toitained;
* ja palju-palju muud huvitavat.

Igaks juhuks lisan juurde ka Tom Billingsi suhtes skeptilise arvamuse:
Tom Billings: dietary failures, Laurie Forti.

Eesti naine on ikka väga kege saak igat masti libaravitsejatele. Isegi presidendiproua pole selle eest kaitstud, nagu selgub viimase aja teadetest. Nimelt saame tänasest Kroonikast teada, et Evelin Ilves käis paastulaagris paastumas. Oli viis päeva Viljandimaal Lusika talus “organismi mürkidest puhastamas”.

See “organismi mürkidest puhastamine” on eksitav, valelik, pseudoteaduslik ja ohtlik kontseptsioon, mille oluliseks osiseks on hirmutamine igasuguste Sinu keha ja vaimu koormavate kahjulike mürkainetega (millistega täpsemalt, jääb täpsustamata), et selle hirmu kaudu oma “vabastavat” teenust müüa.

Ohtlik on see seepärast, et tegevus, millel puudub kasu, kuid on tuvastatavad kahjud, ei õigusta mitte kuidagi seda riski. Näiteks sai Suurbritannias üks naine jäädava ajukahjustuse, kui järgis oma toitumisnõustaja (ingl nutritionist) soovitusi vabastada keha mürkainetest ohtra vee joomise ning soola vältimisega. Selline retsept on eluohtlik.

Maks ja neerud saavad organismi mürkainetest puhastamisega suurepäraselt hakkama ja pole ühtki tõendit selle kohta, et paastulaagrid, detox kuurid, detox jalavannid, -plaastrid või muud imevigurid selles osas kaasa aitaksid. Raha kadu on aga otseselt mõõdetav.

Lusika talu on aga tervise osas ohtlik koht. Lisaks paastulaagritele pakutakse mingi ülikahlase tekstiga mingit “vabastavat hingamist“:

ALGALLIKA PROTSESS EHK HINGAMISTÖÖ – ühendatud hingamise läbi on võimalik jõuda sünnihetkeni, kus peale esimest hingetõmmet vastu võetud otsused ning keskkonna mõjud on talletunud meie kehasse ning mõjutavad meid terve edasise elu.

Eriti küünilisena mõjub sealjuures üleilmse kuulsusega valevorsti Jasmuheeni tsiteerimine:

Täpne keskpunkt väljahingamise ja sissehingamise vahel on väidetavalt aastal 2012. See on maiade kalendri viimane kuupäev ja seda on ette ennustanud nii Hopi indiaanlased kui ka paljud teised tsivilisatsioonid. See aasta märgib imeliste muutuste aega koos lugematute virgumistega oma tõelisele jumalikkusele.

Jasmuheen valetab avalikult, et ta pole juba mitu aastat mitte midagi söönud ega joonud. Antud tsitaadis levitatakse veel niiöelda vaimsete inimeste seas levivat arvamust, et aastal 2012 toimub mingi suurematsorti asi – kas maailmalõpp või “vibratsiooni vahetus”, millest pääsevad muidugi need, kes gurudele usinalt pappi tassivad.

Tahaks väga loota, et sellised vaimsed “ärkamised” meie lugupeetud presidendiprouat ei nakata. Pahatihti on aga sedasi, et mõni esmapilgul üsna süütu tegevus juhatab samm-sammult aina ajuvabamate arusaamade poole.

Aga vähemalt üks libateadus on Evelin Ilvese toidulaual veel. Nimelt nn eraldi söömise ja aluseliste-happeliste toitude kontseptsioon, nagu selgub portaalis Naiste Maailm ilmunud artiklist:

Oluline on, mida millega koos süüa. Mul on kaks põhimõtet — valku ja süsivesikut koos ei söö, sest üks vajab seedimiseks aluselist, teine happelist keskkonda, s.t näiteks liha ja kartulit, vorsti ja leiba. Teiseks, pärast kella nelja aeglasi süsivesikuid ma ei söö — need on pasta, kartul, riis ja leib.

Kust see jama küll pärit võib olla?

Aga Lusika talu pidajad ning muud libateenuste pakkujad võivad rahulolust käsi kokku hõõruda – kui juba presidendiprouale selline asi sobib, siis miks mitte ka Sulle.

Karismaatilise usukultuse sarnane loomakaitseorganisatsioon PETA (People for the Ethical Treatment of Animals) on peale karusnahksete riietusesemete mökerdamist ette võtnud uue sihi – liha söövate inimeste ahistamise. Esialgu küll kuulsused, sest nende kiusamisega saab ka mingit avalikkuse tähelepanu.

Esimeseks ohvriks on lauljatar Jessica Simpson, kes kandis T-särki kirjaga “Tõelised tüdrukud söövad liha”, mis võib olla peen vihje tema praeguse poissõbra Tony Romo endise tüdruksõbra Carrie Underwood’i vegetaarlusele.

PETA esindaja Alistair Currie ütles:

Jessica Simpson võib küll kanda, mida iganes ta soovib, aga tal ei ole õigust süüa, mida iganes soovib – liha söömine tähendab kannatust ja surma. Mõni inimene arvab, et selliseid avaldusi tehes seisab ta vastu poliitilise korrektsuse pealetungile, aga tegelikult seisab ta hoopis praeguse olukorra püsimise eest.

Loomaõiguslased sepistasid Jessicast pildi, millelt loeb, et “Rumalad tüdrukud söövad liha” ja esitasid viis peamist põhjust, miks lihasöömisest loobuma peaks:

• Liha suurendab rinnavähi riski.
• Tõelised tüdrukud ei poolda loomade julma kohtlemist. Kaastunne on seksikas.
• Lihatööstus hävitab maailma.
• Liha teeb paksuks.
• Lihasöömine röövib toidu nälgivatelt lastelt.

Pikaajaline taimetoitlane Paul McCartney algatas kampaania “Lihavaba esmaspäev”, et julgustada inimesi vähendama lihasöömist. Samas näitavad Briti müüginumbrid kauplustes, et lihatarbimine hoopis kasvab.

Allikas: The Independent

Varsti on äärmustaimetoitlased restorane piketeerimas ja kuulsuste liharoogi punase värviga üle valamas.

Kuidas nahkriietes Penn ja Teller PETA-t näitavad:


Jaga seda lugu lahkelt teistega:

• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Suurbritannias tegutseb teadust ja selle meetodeid populariseeriv kodanikeühendus Sense About Science, mille üheks eesmärgiks on harida laiemat avalikkust ning osaluseksperimentidega tuua välja kurioosumeid, kus teaduse nimel ja selle terminoloogiat kasutades aetakse sulaselget tarbijat eksitavat udujuttu.

Hiljuti lõi laineid nende paljastus, et Briti homöopaadid soovitavad malaaria ennetuseks ja raviks oma mõjuvõimetuid nostrumeid, kuid ei anna malaariaohktlikusse piirkonda sõitvale inimesele soovitust kasutada Loe edasi »