skeptik.ee

Ütlesin: “ei laula hümni kolmandat salmi”.

• Postimees edastas: “vaikigem hümni jumalasalmi ajal!”
  Martin Vällik: vaikigem hümni jumalasalmi ajal!
• Ja Õhtuleht teatab juba ristiretkest:
  Martin Vällik alustas ristiretke Eesti hümni jumalasalmi vastu
• Reporter küsitleb inimesi, kas hümni peaks muutma:
  Küsitlus: Kas Eesti hümni tuleks muuta?
• Arho Tuhkru: hümn, Jumal ja aadlikud
• Jaan Kaplinski: asendagem Jumal hümnis taevaga
• Küllo Arjakas: hümni salmi mittelaulmisest
• Jaanus Nurmoja: matslik protest hümni vastu
• Skeptik.ee vedaja kutsub hümni jumala-salmi ajal vaikima
• Kolmanda salmi vaikijate pesapaik Facebookis:
  Hoian Eesti Vabariigi hümni kolmanda salmi ajal suu kinni

Kui aega on, siis võib ju ka kommentaare vaadata ja saab selgeks, et eesti rahvas ei ole sugugi usuleige. Kui juba vaikimise deklareerimine sellise padurahe suutis teha, siis hõõgub see jumal kusagil tuha all päris kenasti edasi ja piisab väikesest puhangust, et leegid hetkeks välja lööks. Muidugi on ka hulk teisi ja mittereligioosseid põhjendusi, miks mu vaikimine või siis selle vaikimisega kapist väljatulemine üks rumal mõte on, aga las nad siis olla.

Ilmavalguse kätte on jõudnud Ajaloolise Ajakirja järjekordne number.

Ajalooline Ajakiri on eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.

Ajakirja number 3/4 (2012) on peateemaks võtnud religiooni ja ateismi ajaloo Eestis ja selle on koostanud Meelis Friedenthal ning Atko Remmel. Autoreid on teisigi ja konkreetselt siin osundan Marko Uibu artiklile:
Võitlus teaduse nimel: skeptilise aktivismi kujunemine, retoorilised võtted ning eesmärgid,
kuna see kajastab ka Eestis tegutsevate skeptikute tegevust. Artikli kirjutamiseks võttis Marko Uibu ühendust ka minuga, me kohtusime ja ta tegi minuga intervjuu. Lõike intervjuust on artiklis ka tsiteeritud.

Artiklis on tsiteeritud ka skeptik.ee kommentaare, kirjeldatud siin toimuvat, teinekord ka tõlgendusi lisatud ning mõnest kohast võib isegi mõne hinnangu välja lugeda. Ehk oleme sattunud uurimisalusteks.

Tõstan siia loo alla mujal kirjutatud teemakohased kommentaarid ja palun, et jätkaksime arutelu uurimuses väljendatu osas. Kui leiad, et artiklis on osundamist ja kommenteerimist väärivaid lõike, siis püüa seda teha sellisel moel, et seda võiks kunagi ka mujal kui skeptik.ee kommentaariumis avaldada.

Omalt poolt esitan kaks lõiku Marko Uibu artiklist, aga hetkel ei kommenteeri veel midagi:

Ehkki ühe olulise tegevusena populariseerivad skeptikud ka teadust (teaduskohvikud jms), siis käesolev artikkel keskendub skeptikute kõige enam välja paistvale tegevusele – võitlusele nn ebateadusega. Selles võib skeptikuid näha kui anti-antiteadlasi, kes seovad erinevad nähtused, nagu religiooni-vaimsuse, okultismi ja pseudo-teaduse, üheks valdkonnaks, mida nimetatakse näiteks “umbluuks”. Teemade ring, mille vastu sõna võetakse, on lai. Ühelt poolt täidavad skeptikud tarbijakaitse funktsiooni – kui tuuakse välja mingi toote või teenuse ebateaduslikkus ning sellest tulenevad petlikud lubadused; teisalt jagavad skeptikud ka uusateistlikke arusaamu religioonist-vaimsusest ja selle ühiskondlikust positsioonist.

Järgnevalt vaatlen skeptikute viise vaimses keskkonnas levivate ideedega suhestumisel, illustreerides neid Eesti näidetega ning arutledes skeptitsismi laiema olemuse üle. Analüüsil skeptikute kohta üldistavate järelduste tegemine on kahtlemata tinglik, sest tegemist ei ole ühtse ideoloogiaga grupiga, vaid sarnaseid seisukohti jagavate indiviididega. Ülevaade põhineb peamiselt skeptik.ee leheküljel postitatud tekstide ja kommentaaride analüüsil ning süvaintervjuudel nii skeptikute kui võrdlusmaterjalina ka end vaimseks pidavate inimestega.

Head lugemist ja kaasamõtlemist! Arvan, et kuivõrd Uibu tekst käsitleb elavat organisatsiooni ja valdavalt elus olevaid inimesi, siis on meil hea võimalus anda tagasisidet ning vajadusel ka täpsustada, misasjad need skeptikud on, mida mõtleme, ning olla ise osaliseks selles, kuidas ajalugu meid mäletama hakkab, kui hakkab.

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) on saanud ja saab Eesti riigieelarvest suurusjärgus 700 000 eurot raha, mille

raames toetatakse Eesti Kirikute Nõukogu kaudu oikumeenilist tegevust, sh Eesti Rahvusringhäälingu vaimulikke saateid, kirikutevahelist laste- ja noorsootööd, kirjastustegevust (sh elektroonilised väljaanded), siseriiklikku ja rahvusvahelist religioonidevahelist dialoogi, munkade ja nunnade ravikindlustust, meediaväljaandeid Eesti Kirik ja Raadio 7, Eesti Piibliseltsi, Meremeeste Misjoni korraldamist, konfessionaalsete kõrgkoolide korraldatavat täiendõpet jm oikumeenilisi projekte.

EKN pressiteade teavitab, et 2011. aastal on oikumeeniliseks tegevuseks ning laste- ja noorsootöö projektideks jagatud 20 000 eurot. 2010. aastal jagati toetusteks 450 000 krooni (~28760 eurot).

Loe edasi »

Täna sain vastuse Õiguskantsleri büroost.

l.
Teie 23.09.2011 [Seosviit]

Meie 30.09.2011 nr 14-1/111339/1104776
Hr Martin Vällik
Juhatuse liige
MTÜ Eesti Skeptik
martin.vllik@gmail.com

Selgitus avalduse menetlusse võtmata jätmise kohta

Austatud härra Vällik

Tänan Teid 23. septembril 2011.a õiguskantslerile saabunud avalduse eest, milles palusite õiguskantsleri hinnangut 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõule osas, mis puudutab rahaeraldist religioonialasteks tegevusteks Eesti Kirikute Nõukogule.

Õiguskantsler tutvus Teie pöördumisega. Kahjuks pean Teile teatama, et õiguskantsler ei alusta Teie pöördumise alusel menetlust. Järgnevalt selgitan Teile õiguskantsleri pädevust ning põhjuseid, miks õiguskantsler ei pea Teie avalduse alusel menetluse algatamist võimalikuks.

Loe edasi »

Saatsin täna Õiguskantslerile alljärgneva kirja. Käimalükkavaks ajendiks oli Delfi teade Riik toetab järgmisel aastal religiooni 700 000 euroga. Pole küll kontrollinud, aga ilmselt on selline rida eelarvetes palju aastaid juba sees olnud. Samuti pole kuulnud, et keegi seda vaidlustanud oleks, aga ega minu kõrvad ka igale poole ulatu.

Eesti Kirikute Nõukogu tekkimise ja ajaloo kohta on lugeda pikem artikkel ajakirjas TUNA 2009: Võimu ja vaimu oikumeenia, Eesti Kirikute Nõukogu sünnilugu, Riho Saard (pdf).

Lugupeetud Õiguskantsler,
23. september 2011
Tallinn

soovin teada, kui õiguspärane ehk Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlas on 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu osa, kus siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala kaudu eraldatakse raha Eesti Kirikute Nõukogule.

Loe edasi »

Puust ja punaseks

Toivo Maimets
Richard Dawkins. „Luul Jumalast“. Eestikeelne tõlge Kaia-Leena Lass. Valgus, 2011.
Teks ilmus ajakirjas Vikerkaar nr 4-5/2011, avaldatud autori loal

Richard Dawkins, kohe-kohe seitsmekümne aastaseks saav Oxfordi Ülikooli emeriitprofessor, tuntud zooloog, etoloog (käitumisteadlane) ja teaduse populariseerija, on kahtlemata äärmiselt silmapaistev isik. Ajakirja „Prospect“ suur 2005. aasta lugejaküsitlus asetas ta maailma kolme tähtsaima intellektuaali hulka koos Noam Chomsky ja Umberto Ecoga. Ajakiri „Time“ on teda nimetanud 100 mõjukaima inimese seas. Ta on paljude ülikoolide audoktor, suure hulga rahvusvaheliste auhindade laureaat.

Dawkins tegi oma doktoritöö Nobeli preemia laureaadi Nikolaas (Niko) Tinbergeni juhendamisel. Tinbergen oli ise suurepärane etoloog ja sealt pärineb ka Dawkinsi teadushuvi selle ala vastu. Samas on ta aga tuntust kogunud eelkõige oma teadust populariseerivate raamatutega ning avalike esinemistega, kus süstemaatiliselt ja kirglikult kaitseb evolutsioonilist maailmavaadet ning kritiseerib erinevaid religioosseid seisukohti, mis sellele vastanduvad. Loe edasi »

Pildil kujutatud korsten tuulutab hästi.

Peapiiskop Põdra teemas on puhkenud tulised vaidlused teoloogia üle. Kuna sinna need päris hästi ei sobi ja diskussioon on liiga läbi põimunud, et tavalisi aedikuid kasutada, olgu teoloogide tuulutamiseks siinne lõim.

Teema pealkirja eest täname Oakrocka.

Blogimaailma raputab reibas naerupuhang, selline kergesti nakkav ja ilma ravivõimaluseta – Saksa katoliiklikud arstid arvavad, et nad suudavad homoseksuaalsust homöopaatiaga ravida.

See lühike väide sisaldab mitut probleemi. Esiteks tekitab minus kummastust määrang “katoliiklikud arstid“, mis kutsub kõrvutama – nt “jehoovatunnistajatest arstid”, “saientoloogidest arstid”, “ateistlikud arstid” jne ja küsima, et usuline määratlus arstikutse puhul üldse on eetiline. Kas näiteks katoliiklikud arstid suudavad anda pädevat meditsiinilist abi rasedustüsistusega naisele, kellele oleks vaja läbi viia raseduse katkestamine või laseb emal tüsistustesse surra, kuna abort on katoliikluses keelatud; või kas jehoovatunnistajast arst teeks vereülekannet või jätaks verekaotusega inimese surema?

Teiseks arvavad “katoliiklikud arstid”, et homoseksuaalsus on haigus, mida peaks ravima. Loe edasi »

Edastan loo Sai Babast seoses tema äsjase surmaga. Kui Helger soovib, loodan, et soovib, siis ehk leiab ta põhjust veidi ka oma tausta seoses selle looga lahti kirjutada.

Sai Baba valetas

Helger Aaresild

Ülestõusmispühade ajal, 24.04.2011, suri India imemees Sai Baba. Ta on olnud paljudele innustajaks ja eeskujuks. Ta on lubanud nii õnne kui ka hüvangut kõikidele temasse uskujatele.

Gunnar Aarma on rõhutanud jumalakuju kui pildilise vaimse ideaali tähtsust inimese arengus. Kristluse kui usundi suur edu vaid kinnitab Jeesuse kui ikooni vajadust. Poliitikute ja pop-artistide piltide ülesseadmine näitab soovi näpistada endalegi tükikest kuulsuste aust, võimust ja vahest sissetulekustki. Isegi kuulsaks kirjutatud Pavlik Morozovi haual käisid lapsed koolieksamiks paremaid hindeid palumas, jättes hauale vastavaid kirjakesi.

Sai Baba üheks põhitegevuseks tema pühamu õuel oli inimestelt kõiksuguste soovidega kirjade vastuvõtmine või pakutavate kirjade eiramine. Loe edasi »

2. aprillil 2005, vahetult enne seda, kui eelmine paavst Johannes Paulus II (1920-2005) niiöelda teise ilma läks, võeti temalt meditsiiniliste testide tarbeks verd. Ilmselt polnud patsiendi muutunud seisundit arvestades vaja testi enam teha ja üks leidlik kardinal pani proovivere tallele. Olen selle “äkki läheb vaja” mõtteviisiga tuttav tänu oma kasvuajale, mil pealesõjaaegne puudus vanaema vahendusel elaval moel meenutada oli.

Turismiedendusliku äriideena on kuulsate usuinimeste kehaosade säilitamine vana traditsioon. Käelaba või mõni muu jäse, pea, süda või mõni muu kehaosa või siseelund, kondid või mingid muud inimesega seotud esemed (väidetav Jeesuse ristilöömise ristikilluke, kellegi riidetükk) asetatakse nähtavasse ja ligipääsetavasse kohta, mille juurde võib siis palverännakule minna kas püha lähedust tundma või haigust parandama.

Loe edasi »

No tuli lõpuks see kaua küpsetatud raamat eestikeelsena trükist välja! Mõningast vastukaja on inglisekeelsele teosele siinmail juba ka tekkinud, loodetavasti on nüüd rohkem põhjust neil teemadel arutleda.

Kirjastus Valgus tutvustab raamatut sedasi:

Silmapaistev teaduskirjanik ning maailma üks kuulsaim ateist dokumenteerib selles raamatus religioonide irratsionaalsust ning ränka kahju, mida usk on alates ristisõdadest kuni 9/11-ni ühiskonnale põhjustanud.

Vaheda sõnaga analüüsib Richard Dawkins jumalat kõigis tema esinemisvormides, alates Vana Testamendi seksiteemaliste kinnismõtete käes vaevlevast türannist kuni valgustusaja leebema loomuga (kuid siiski ebaloogilise) Taevase Kellassepani välja. Loe edasi »

Head lugejad, eriti need, kes meie seadustest üht-teist teavad ja/või mittetulundussektoriga lähemalt kokku on puutunud. Allpool on lugeda kiri, milles palutakse meie abi meie seaduste tutvustamisel. Osadele asjadele saan talle muidugi ise vastata, kuid osadest asjadest puudub mul täpsem ülevaade ja seepärast siin abi palun.

Loe edasi »

Olge tervitatud, Pharyngula lugejad!

Welcome, readers of Pharyngula!

Kuivõrd juuli lugude kommentaaris on jutt kaldunud ateismile, et kas see on mingi omaette ususekt, nagu usklikud üritavad ateiste oma mõõdupuuga mõõta (üritatakse mõista anda, et ateistid on täpselt sama lollid nagu usklikud, kuna usuvad, et jumalat pole), või on ateism hoopiski passiivne mittehoiak (nagu kiilaspäisus pole juuksevärv ega markide mittekogumine hobi).

Tõstan ateismiteemalised kommentaarid siia ja loodetavasti jätkub juttu kauemaks. Nagu näha, on ka meil siin Eestis levinud hulk sildistavaid müüte ateismist ja ateistidest, rikkalik kogumik omamoodi õlgmeestest, mis iseloomustab pigem neid, kes ateiste kirjeldada üritavad, aga mitte tegelikku laia spektrit ateiste.

Loe edasi »

2. juunil toimus Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudis Edith Kaldma bakalaureusetöö kaitsmine. Sündmus oli märkimisväärne mitmes mõttes.

Teema oli intrigeeriv: “Ideoloogilised manipulatsioonid: kristluse ja kommunismi võrdlus”. Juhendaja oli Tarmo Strenze ja oponent Henn Käärik. Kaitsmist oli kuulama tulnud rida tööga eelnevalt tutvunud inimesi paljudelt erialadelt, sealhulgas teolooge ja ajaloolasi. Etteruttavalt tuleb avaldada tunnustust oponendile tuumakate küsimuste eest töös kasutatud põhimõistete avamiseks ja selgitamiseks.

Autor käsitles nii kristlust kui kommunismi ideoloogiatena, mis kehtestavad ennast ühesuguste, sealhulgas ka vägivaldsete veenmismeetoditega. Selle tõendamiseks toodi ajaloost rida näiteid. Samas rõhutas autor, et tema eesmärgiks ei ole ei töös kasutatud Bellah’ ja Hammondi tsiviilreligiooni alaste seisukohtade ega kummagi käsitletava ideoloogia analüüs.

Loe edasi »

Kus häda kõige suurem, seal jumal ja muu umbluu kõige lähemal.

Palve- ja nõupäev toimub 5. aprillil kl 12-15 Tallinna Jaani kirikus.

Peapiiskop Andres Põder, majandusminister Juhan Parts, regionaalminister Siim Kiisler, sotsiaalminister Hanno Pevkur, Tallinna aselinnapea Merike Martinson otsivad koos teiega lahendusi tööpuuduse vähendamiseks.

EELK, Tallinna Linnavalitsus.

Infot töötute toetamisvõimalustest pakuvad veel Töötukassa, Töötute klubid, SA Innove projektid, Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanute osakond, EAS.

Loe edasi »