
Ilmavalguse kätte on jõudnud Ajaloolise Ajakirja järjekordne number.
Ajalooline Ajakiri on eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.
Ajakirja number 3/4 (2012) on peateemaks võtnud religiooni ja ateismi ajaloo Eestis ja selle on koostanud Meelis Friedenthal ning Atko Remmel. Autoreid on teisigi ja konkreetselt siin osundan Marko Uibu artiklile:
Võitlus teaduse nimel: skeptilise aktivismi kujunemine, retoorilised võtted ning eesmärgid,
kuna see kajastab ka Eestis tegutsevate skeptikute tegevust. Artikli kirjutamiseks võttis Marko Uibu ühendust ka minuga, me kohtusime ja ta tegi minuga intervjuu. Lõike intervjuust on artiklis ka tsiteeritud.
Artiklis on tsiteeritud ka skeptik.ee kommentaare, kirjeldatud siin toimuvat, teinekord ka tõlgendusi lisatud ning mõnest kohast võib isegi mõne hinnangu välja lugeda. Ehk oleme sattunud uurimisalusteks.
Tõstan siia loo alla mujal kirjutatud teemakohased kommentaarid ja palun, et jätkaksime arutelu uurimuses väljendatu osas. Kui leiad, et artiklis on osundamist ja kommenteerimist väärivaid lõike, siis püüa seda teha sellisel moel, et seda võiks kunagi ka mujal kui skeptik.ee kommentaariumis avaldada.
Omalt poolt esitan kaks lõiku Marko Uibu artiklist, aga hetkel ei kommenteeri veel midagi:
Ehkki ühe olulise tegevusena populariseerivad skeptikud ka teadust (teaduskohvikud jms), siis käesolev artikkel keskendub skeptikute kõige enam välja paistvale tegevusele – võitlusele nn ebateadusega. Selles võib skeptikuid näha kui anti-antiteadlasi, kes seovad erinevad nähtused, nagu religiooni-vaimsuse, okultismi ja pseudo-teaduse, üheks valdkonnaks, mida nimetatakse näiteks “umbluuks”. Teemade ring, mille vastu sõna võetakse, on lai. Ühelt poolt täidavad skeptikud tarbijakaitse funktsiooni – kui tuuakse välja mingi toote või teenuse ebateaduslikkus ning sellest tulenevad petlikud lubadused; teisalt jagavad skeptikud ka uusateistlikke arusaamu religioonist-vaimsusest ja selle ühiskondlikust positsioonist.
Järgnevalt vaatlen skeptikute viise vaimses keskkonnas levivate ideedega suhestumisel, illustreerides neid Eesti näidetega ning arutledes skeptitsismi laiema olemuse üle. Analüüsil skeptikute kohta üldistavate järelduste tegemine on kahtlemata tinglik, sest tegemist ei ole ühtse ideoloogiaga grupiga, vaid sarnaseid seisukohti jagavate indiviididega. Ülevaade põhineb peamiselt skeptik.ee leheküljel postitatud tekstide ja kommentaaride analüüsil ning süvaintervjuudel nii skeptikute kui võrdlusmaterjalina ka end vaimseks pidavate inimestega.
Head lugemist ja kaasamõtlemist! Arvan, et kuivõrd Uibu tekst käsitleb elavat organisatsiooni ja valdavalt elus olevaid inimesi, siis on meil hea võimalus anda tagasisidet ning vajadusel ka täpsustada, misasjad need skeptikud on, mida mõtleme, ning olla ise osaliseks selles, kuidas ajalugu meid mäletama hakkab, kui hakkab.
Jaga seda lugu lahkelt teistega: