skeptik.ee

Ilmavalguse kätte on jõudnud Ajaloolise Ajakirja järjekordne number.

Ajalooline Ajakiri on eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.

Ajakirja number 3/4 (2012) on peateemaks võtnud religiooni ja ateismi ajaloo Eestis ja selle on koostanud Meelis Friedenthal ning Atko Remmel. Autoreid on teisigi ja konkreetselt siin osundan Marko Uibu artiklile:
Võitlus teaduse nimel: skeptilise aktivismi kujunemine, retoorilised võtted ning eesmärgid,
kuna see kajastab ka Eestis tegutsevate skeptikute tegevust. Artikli kirjutamiseks võttis Marko Uibu ühendust ka minuga, me kohtusime ja ta tegi minuga intervjuu. Lõike intervjuust on artiklis ka tsiteeritud.

Artiklis on tsiteeritud ka skeptik.ee kommentaare, kirjeldatud siin toimuvat, teinekord ka tõlgendusi lisatud ning mõnest kohast võib isegi mõne hinnangu välja lugeda. Ehk oleme sattunud uurimisalusteks.

Tõstan siia loo alla mujal kirjutatud teemakohased kommentaarid ja palun, et jätkaksime arutelu uurimuses väljendatu osas. Kui leiad, et artiklis on osundamist ja kommenteerimist väärivaid lõike, siis püüa seda teha sellisel moel, et seda võiks kunagi ka mujal kui skeptik.ee kommentaariumis avaldada.

Omalt poolt esitan kaks lõiku Marko Uibu artiklist, aga hetkel ei kommenteeri veel midagi:

Ehkki ühe olulise tegevusena populariseerivad skeptikud ka teadust (teaduskohvikud jms), siis käesolev artikkel keskendub skeptikute kõige enam välja paistvale tegevusele – võitlusele nn ebateadusega. Selles võib skeptikuid näha kui anti-antiteadlasi, kes seovad erinevad nähtused, nagu religiooni-vaimsuse, okultismi ja pseudo-teaduse, üheks valdkonnaks, mida nimetatakse näiteks “umbluuks”. Teemade ring, mille vastu sõna võetakse, on lai. Ühelt poolt täidavad skeptikud tarbijakaitse funktsiooni – kui tuuakse välja mingi toote või teenuse ebateaduslikkus ning sellest tulenevad petlikud lubadused; teisalt jagavad skeptikud ka uusateistlikke arusaamu religioonist-vaimsusest ja selle ühiskondlikust positsioonist.

Järgnevalt vaatlen skeptikute viise vaimses keskkonnas levivate ideedega suhestumisel, illustreerides neid Eesti näidetega ning arutledes skeptitsismi laiema olemuse üle. Analüüsil skeptikute kohta üldistavate järelduste tegemine on kahtlemata tinglik, sest tegemist ei ole ühtse ideoloogiaga grupiga, vaid sarnaseid seisukohti jagavate indiviididega. Ülevaade põhineb peamiselt skeptik.ee leheküljel postitatud tekstide ja kommentaaride analüüsil ning süvaintervjuudel nii skeptikute kui võrdlusmaterjalina ka end vaimseks pidavate inimestega.

Head lugemist ja kaasamõtlemist! Arvan, et kuivõrd Uibu tekst käsitleb elavat organisatsiooni ja valdavalt elus olevaid inimesi, siis on meil hea võimalus anda tagasisidet ning vajadusel ka täpsustada, misasjad need skeptikud on, mida mõtleme, ning olla ise osaliseks selles, kuidas ajalugu meid mäletama hakkab, kui hakkab.

Puust ja punaseks

Toivo Maimets
Richard Dawkins. „Luul Jumalast“. Eestikeelne tõlge Kaia-Leena Lass. Valgus, 2011.
Teks ilmus ajakirjas Vikerkaar nr 4-5/2011, avaldatud autori loal

Richard Dawkins, kohe-kohe seitsmekümne aastaseks saav Oxfordi Ülikooli emeriitprofessor, tuntud zooloog, etoloog (käitumisteadlane) ja teaduse populariseerija, on kahtlemata äärmiselt silmapaistev isik. Ajakirja „Prospect“ suur 2005. aasta lugejaküsitlus asetas ta maailma kolme tähtsaima intellektuaali hulka koos Noam Chomsky ja Umberto Ecoga. Ajakiri „Time“ on teda nimetanud 100 mõjukaima inimese seas. Ta on paljude ülikoolide audoktor, suure hulga rahvusvaheliste auhindade laureaat.

Dawkins tegi oma doktoritöö Nobeli preemia laureaadi Nikolaas (Niko) Tinbergeni juhendamisel. Tinbergen oli ise suurepärane etoloog ja sealt pärineb ka Dawkinsi teadushuvi selle ala vastu. Samas on ta aga tuntust kogunud eelkõige oma teadust populariseerivate raamatutega ning avalike esinemistega, kus süstemaatiliselt ja kirglikult kaitseb evolutsioonilist maailmavaadet ning kritiseerib erinevaid religioosseid seisukohti, mis sellele vastanduvad. Loe edasi »

Pildil kujutatud korsten tuulutab hästi.

Peapiiskop Põdra teemas on puhkenud tulised vaidlused teoloogia üle. Kuna sinna need päris hästi ei sobi ja diskussioon on liiga läbi põimunud, et tavalisi aedikuid kasutada, olgu teoloogide tuulutamiseks siinne lõim.

Teema pealkirja eest täname Oakrocka.

No tuli lõpuks see kaua küpsetatud raamat eestikeelsena trükist välja! Mõningast vastukaja on inglisekeelsele teosele siinmail juba ka tekkinud, loodetavasti on nüüd rohkem põhjust neil teemadel arutleda.

Kirjastus Valgus tutvustab raamatut sedasi:

Silmapaistev teaduskirjanik ning maailma üks kuulsaim ateist dokumenteerib selles raamatus religioonide irratsionaalsust ning ränka kahju, mida usk on alates ristisõdadest kuni 9/11-ni ühiskonnale põhjustanud.

Vaheda sõnaga analüüsib Richard Dawkins jumalat kõigis tema esinemisvormides, alates Vana Testamendi seksiteemaliste kinnismõtete käes vaevlevast türannist kuni valgustusaja leebema loomuga (kuid siiski ebaloogilise) Taevase Kellassepani välja. Loe edasi »

Head lugejad, eriti need, kes meie seadustest üht-teist teavad ja/või mittetulundussektoriga lähemalt kokku on puutunud. Allpool on lugeda kiri, milles palutakse meie abi meie seaduste tutvustamisel. Osadele asjadele saan talle muidugi ise vastata, kuid osadest asjadest puudub mul täpsem ülevaade ja seepärast siin abi palun.

Loe edasi »

Olge tervitatud, Pharyngula lugejad!

Welcome, readers of Pharyngula!

Kuivõrd juuli lugude kommentaaris on jutt kaldunud ateismile, et kas see on mingi omaette ususekt, nagu usklikud üritavad ateiste oma mõõdupuuga mõõta (üritatakse mõista anda, et ateistid on täpselt sama lollid nagu usklikud, kuna usuvad, et jumalat pole), või on ateism hoopiski passiivne mittehoiak (nagu kiilaspäisus pole juuksevärv ega markide mittekogumine hobi).

Tõstan ateismiteemalised kommentaarid siia ja loodetavasti jätkub juttu kauemaks. Nagu näha, on ka meil siin Eestis levinud hulk sildistavaid müüte ateismist ja ateistidest, rikkalik kogumik omamoodi õlgmeestest, mis iseloomustab pigem neid, kes ateiste kirjeldada üritavad, aga mitte tegelikku laia spektrit ateiste.

Loe edasi »

Kuivõrd Valeri Aljase imevidinate loo juures kaldus jutt kiiresti religioonide, kirikute, ateismi ja muu sellise üle arutamisele, siis tõstan need kommentaarid eraldi siia alla.

Mina arvan, et kirikute, religioonide kritiseerimine käib igati skeptiku tegevuste hulka, kuna tihtipeale esitavad kirikutegelased seisukohavõtte, arusaamu ja tegevusettepanekuid, mis põhinevad nende piiblist või muust pühaks peetud raamatu moraaliõpetuse mingil versioonil, mille justnagu jumal ise ehk ülim autoriteet on paika pannud. Näiteks kristlaste vastuseis geiabieludele tugineb piibli autoriteedile, kuigi seda üritatakse teinekord põhjendada mitmete muude ja piibliga mitteseotud asjaoludega. Tänapäeval on muidugi ka neid kristlasi, kes just piibli autoriteedile toetudes näevad põhjust geiabieludele rohelist tuld näidata, aga nad on vähemuses ning isegi Eesti kirikutegelased ei nõustu sellise vabameelsusega, millega Rootsi kolleegid hakkama on saanud.

Loe edasi »

Jõulud on muidu tore aeg — kohtub kaugete sugulastega, keda muul ajal ei näe, saab sõita kodust kaugemale, kuhu muidu ei satu, süüa häid toite, mida muidu ehk ei tee, piparkoogid, kingitused, puhkepäevad… või mis iganes kellelgi traditsiooniks on. Osad käivad ka kirikus, võibolla ainus kord aastas, umbes nagu mõni satub kord aastas Hiiumaal käima või end purju jooma — no lihtsalt on sedasi kujunenud. Mõni käib kirikus muidugi sagedamini ja arvab, et hoopis lihavõtted on see kirikukalendri peamine sündmus.

Loe edasi »

Populaarses ja paljude kommentaaridega loos Vanalinna Hariduskolleegium (VHK) — kvanthüpe keskaega (osa 3) on jutt VHK-st juba teistele sagedustele suundunud.

Jumala olemasolu või mitteolemasolu on igavene teema, mille üle lõppeb arutelu vast siis, kui kaelakukkuva meteoriidi või muude kosmiliste või mittekosmiliste asjaolude tõttu inimkond olemast lakkab (mitte küll 2012. aastal), kuid skeptik.ee annab käesolevaga oma panuse sellesse viljatusse targutamisse, mille tulemus saab olla vaid uskmatute uskamatus ja usklike usklikkus umbes täpselt sellisena nagu jutu alguses.

“Tühi töö ja vaimu närimine”, kuid ehk saavad selle närimisega vähemalt hambad teravamaks.

Mina ei näe põhjust, et oleks vaja mingit jumalat olevaks arvata, Margus Kiis jälle arvab, et ikka on vaja ja lajatas letti termodünaamika teise seaduse, mida inimese olemasolu ilma jumalata justkui eiraks. Loodetavasti ta täpsustab oma arvamust.

Toon siia alla ka osa asjakohaseid kommentaare VHK-3 jutu alt.

BBC annab teada, et kristlasest bussijuht keeldus oma tööpostile asumast ja läks koju, kuna bussil on ateistide poolt kinni makstud reklaam loosungiga

Tõenäoliselt pole jumalat olemas. Lõpeta muretsemine ja naudi elu.

Härra Heather ütles raadiosaates, et ta oli just bussi astumas, kui ta nägi seda reklaami endale otsa vahtimas. Teda valdasid hirm ja šokk. Härra Heather teatas oma ülemustele, et tema seda bussi juhtida ei saa, aga ülemustel polnud talle teist bussi anda ning härra Heather läks koju.

Bussifirma teatas hiljem, et nad püüavad igati bussijuhile vastu tulla ja anda talle sõitmiseks mingi muu reklaamiga bussi.

Reklaamikampaania on Briti humanistide ettevõtmine ja seda on rahaliselt toetanud ka teaduse populariseerija ja raamatute autor Richard Dawkins.

Eri usuorganisatsioonid suhtuvad ateistide reklaamikampaaniasse erineval moel. Üks kristlik rühmitus nimega Christian Voice kaebas reklaami üle vastavale järelvalveasutusele, kuna reklaamides esinevad väited peavad olema tõesed. Nende arvates on jumala olemasolu kohta tõendeid ülekülluses.

Metodisti kirik aga tervitab ateistide kampaaniat, kuna see ärgitab inimesi mõtlema kõige sügavamate elu puudutavate küsimuste üle.

Briti võrgukoomik pseudonüümiga Mohammed Jones alustas 2005. aastal koomiksisarja Jesus and Mo ilmutamist. Peategelasteks on kristlaste prohvet Jeesus ja prohvet Muhamedi kehadublant Mo, et hiilida kõrvale keelust prohvetit pildis kujutada. Veel esineb jutumullidena ateistist baaridaam ja mõnikord on näha ka Moosest.

Siin paar näidet koos eestikeelse tõlkega:
Loe edasi »

Soome endine välisminister ja praegune parlamendisaadik Erkki Tuomioja (SotsDem) nõudis Skepsis ry 20. aastapäeva pidustustel, et usuteaduskonnad likvideeritaks avalikest vahenditest rahastatavatest ülikoolidest, sest ülikoolid on haridus- ja teadusasutused. Lisaks tuleks aktiivsemalt nõuda Soome riigi ja kiriku eraldamist üksteisest.

Tuomioja on end avalikult ateistiks tunnistanud. Ta tõdes, et kapist väljatulekuks sai ta innustust Richard Dawkinsi, Daniel Dennetti ja Christopher Hitchensi raamatutest. Eriti sooviks ta kaitsta lapsi selle eest, et neid ei sunnitaks mingi usu toetajaks ja järgijaks. Laste meeli ei tohiks mürgitada.

Allikas Ilta-Sanomat.

Esitlen teile, lugupeetud lugejad, debatti teemal Kas kristlus on probleem teeneka ajakirjaniku, mõtleja, ateisti Christopher Hitchensi ning kristluse kaitsja, kirjaniku, Reagani poliitilise nõuandja, katoliiklase Dinesh D’Souza vahel.

Minumeelest huvitav lugu nii teema poolest kui ka tänapäevase debati vormi tundmaõppimise mõttes.
Loe edasi »

New York Times (võib vajada sisselogimist, kuid registreerimine on tasuta, mõned lõigud artiklist koos kommentaaridega on lugeda PZ Myers’i Pharyngula blogis) toob lugejani loo omas ringkonnas kuulsast filosoofist-ateistist Antony Flew’st, kes oma maise elu tagumises otsas väidetavalt usku on pöördunud. Mitte küll aktiivsesse taassünnikristlusse, vaid deismi, kus jumalal on koht aegade alguses asjade käivitajana, kuid praegu passiivselt pensionil on.

Kuidas see “pöördumine” käis, milles väljendub ja kes selle vana, teeneka ja väärika härrasmehe manipuleerimise taga toimetavad, sellest see NYT artikkel räägibki.

Omalt poolt kajastab NYT loo ilmumise tagamaid üks artiklis korduvalt viidatud Richard Carrier:
http://richardcarrier.blogspot.com/2007/11/antony-flew-bogus-book.html

Maailmas ja ka Eestis on tuntud skautide liikumine. Eesti skautide leheküljelt loen, et skautluse eesmärkideks on:
Loe edasi »