Postimehe tarbijalisas Tarbija24 leidis avaldamist lugu Uus toidupüramiid lükkab riisi ja kartuli troonilt. Uue toidupüramiidi uudise puhul köitis silma selle koostajaks nimetatud Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon ja nimed Annely Soots, Sirli Kivisaar, Tiiu Vihalemm, Sille Poola, Helle Müller, Anne Räim, Urmas Soots.

Eelnevast on meelde jäänud, et toitumisteraapiaga on seotud palju umbluud. Mitte et normaalne ja tasakaalustatud toitumine inimese elus ja tervises vähetähtis oleks, aga püüd toitumise muutmisega lausa haigusi ravida ületab selle piiri, mida tõenduspõhisus näidata suudab.

Toitumise ümber käiv on sageli segane segu asjalikest nõuannetest ja puhtakujulisest pseudoteadusest. Näiteks Adik Levini poolt aetav Role test ei oma teaduslikku tähtsust, et selle põhjalt mingeid pädevaid tervisealaseid otsuseid teha; viimastel aegadel palju räägitud pH dieet on teaduslikus mõttes lausa väärteavet sisaldav. Võimalik positiivne efekt tuleneb sellest, et inimene üldse mõtleb ja jälgib, mida ja kui palju ta sööb, ning kui soovitatakse juurde ka mõõdukat füüsilist tegevust, siis enesetunde kohenemine on igati oodatud tulem. Aga parem enesetunne ei tulene mitte pH-libateooriast ega Role testist, vaid iseenda tähelepanust iseenda suhtes. Ja nii saavad näivteaduslikud teooriad teenimatut kiitust mitte ainult “tavalistelt inimestelt”, vaid ka neilt, kes peaksid paremini teadma — arstid, päris toitumisteadlased.

Ma ei oska väga põhjalikult kommenteerida seda “toitumisterapeutide” väljapakutud püramiidi, aga kui meile väidetakse, et püramiid

põhineb Harvardi tervisliku toitumise püramiidil ning viimastel aastakümnetel toitumise vallas tehtud teadusuuringutel.

ja viidatud ei ole ühelegi allikale, siis usutavusele see küll kaasa ei aita.

Ajakirja Pere ja Kodu juulinumbrist saab aga lugeda, et püramiid ja soovitused põhinevad Harvard School of Public Health’i ja Harvard College’i presidendi Walter C. Willett’i tegevusel. Pere ja Kodu ajakirjaniku Made Laasi kiituseks peab ütlema, et tema on küsinud kommentaari ka toitumisteadlase Tiiu Lieberti ja lastearsti Reet Raukase käest. Aga libateadlaste ja päris teadlaste selline kõrvutamine teenib paratamatult libateadlaste renomeed. Kujutage olukorda, kus uudisele uute planeetide avastamise kohta kauge tähe ümber küsitakse kommentaari astroloogilt. Või kui pendlimehe vitsavõnkeid palutakse kommenteerima geoloogi.

Lisateavet saame toitumisteraapia.ee lehelt, kus minu asjatundmatu hinnangu järgi on samuti tegu “terapeutidele” tüüpilise seguga asjalikest nõuannetest

Parimateks köögiviljade valmistamisviisideks on aurutamine, küpsetamine või kiirelt segades õlis kuumutamine (passeerimine). Vältida tuleb liigset küpsetamist või praadimist. Keeta soovitame köögivilju vaid supi jaoks, sest siis saame ka köögiviljadest keeduvette läinud veeslahustuvad toitained kätte. Kui värskeid köögivilju ei ole saadaval, eelistage konserveeritud viljadele külmutatuid.

kuni kahtlaste ja kulukate reklaamüleskutseteni:

Terviseprobleemide puhul tuleb uurida toiduallergia või -talumatuse võimalust. Toiduaine sobivus või sobimatus on individuaalne ning seda saab testida analüüsidega.

Mis sorti ettevõtmine see Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon üldse on, saame jälgida sealtsamast toitumisteraapia.ee kodulehelt. Ja ega esmapilk midagi head küll ei tõota — detoksifikatsioon ja puhastumine, kelatsioon ehk raskemetallide eemaldamine kehast, pH seos haigustega, toidutalumatuse testid jne. Kogenud lugejale tähendavad need märksõnad kõrgendatud umbluuohtu. Neil mõistetel on teaduslikus mõttes sisukas tähendus ka olemas, aga see viis, kuidas terapeudiks maskeerunud posija neid mõisteid omatahtsi tõlgendab, on kaugel tänapäevasest teaduslikust arusaamast biokeemiast, füsioloogiast ja muust.

Teadjamad, palun selgitage, kas inimene, kes on küll lõpetanud arstiteaduskonna, kuid pole arstina töötanud ega ole kirjas ka Terviseameti tervishoiutöötajate andmebaasis, võib ennast arstiks nimetada? Annely Soots nimetab end järjepidevalt tiitliga “arst-toitumisterapeut”.

Lisaks otsesele jamale, mida sellelt kodulehelt leida võib, astutakse ka päris ohtlikule pinnasele lubadusega tõsiste pärishaiguste puhul abiks olla. Nad küll keerutavad sõnadega Toitumisteraapiast võib [autori rõhutus] abi olla järgmiste seisundite korral (AIDS, vähk, lastetus, depressioon jne), kuid see on silmakirjalik, sest tegelikult tahetakse pakkuda väära lootust kõigile vaevatuile ja neilt kasutute testidega raha välja rappida.

Sümptomaatiline on ka see, et oma laiaulatuslike väidete tõestuseks ei vaevuta esitama viiteid teadusartiklitele. Isegi see toitumispüramiid, mis on väidetavalt Harvardi materjalide alusel tehtud, on jäetud viitamata.

Artiklite osas on sagedane viidatav ajakiri Medical Veritas, mille maine ei ole kuigi kõrge.

Kokkuvõtteks
Eesti Toitumisterapeutide Assotsiatsiooni poolt tulevatesse teadetesse tasub suhtuda suure umbusuga. Või siis üldse mitte suhtuda ja eirata täiesti. Nende poolt pakutavaid teenuseid ei tasu osta, sest nende puhul ei saa olla kindel, et need ka tegelikult tõenduspõhised on. Suur hulk nende teenustest on tõendatult ebavajalikud.

Ajakirjanik, kes sedalaadi lugusid koostab, võiks pöörata veidi rohkem tähelepanu oma allikate usaldusväärsusele.

Samuti tahan inimeste ja organisatsioonide tähelepanu juhtida sellele, et koostöö Eesti Toitumisterapeutide Assotsiatsiooni, Astroloogide Liidu, Akadeemilise Homöopaatia Seltsi või muu vastava organisatsiooniga ei teeni teadust ega inimeste tervist, vaid annab kõrvutamise kaudu teenimatut kuulsust ja au ebateaduslikele teooriatele ja nende levitajatele.

Kuuldavasti on Ray Bradbury seda videot näinud ja talle see meeldis :)

Mõned aastad tagasi toimus augusti keskel Tallinnas üritus ametliku nimega Tallinn Pride, rahvakeeles tuntud kui homoparaad. 2007. aastal kirjutasin sellest arvamusloo Tallinn Pride – midagi enamat kui lihtsalt ‘homovärk’ ja arvan, et tollal kirjutatu kehtib kenasti ka praegu.

Ühiskond aga areneb, mõnikord aeglasemalt kui seda sooviksime, aga kui on edendajaid, julgeid kodanikke, kes iseenda ja oma huvigrupi eest aktiivselt seisavad, siis on võimalik ka lühikese ajaga muuta nii ühiskondlikku meelsust, poliitikute arvamust ja ka seadusandlust, et kellegi õigusi ega tegutsemisvabadusi kusagilt otsast vähemaks ei jääks, vaid laieneksid veelgi enamate inimeste peale.

Üheks selliseks teemaks on siis homoseksuaalsete inimeste võimalus, meil hetkel võimatus, omavahel abielu sõlmida, kuna perekonnaseaduses on kirjas sooline piirang, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Eesti gay-ringkonnad, kui sellised asjad üldse olemas on, on pigem rõhunud eraldi partnerlusseaduse peale, et mitte ärritada “tavalisi inimesi” abielu mõiste “pühaduse rüvetamisega”. Minumeelest oli see strateegiliselt vale ja õigem oleks minna ikka täispangale ja üritada perekonnaseaduses abielu mõiste soopiirangutest vabastada. Selline eraldi suhtevormi strateegia (mis tegelikult puudutaks ka paljusid vabaabielus elavaid heteroseksuaalseid paare) on kaela toonud teistmoodi süüdistusi salakavaluses, aga tegelikult pole palju vahet — kui üks valitsuserakond (antud juhul siis IRL) ei soovi teemaga tegeleda või pigem jätkab oma homodele ärapanemise tegevusliini (homoabielud on Lukase sõnul “väljasuremisstrateegia”), siis tehku aktivistid mida iganes, süüdi oled alati ja ära sulle tehakse, sest nii on võimalik mingit laadi inimeste poolehoidu võita.

Selmet tõepoolest ühiskonnas eliit ehk suundanäitav olla ja teha üks humanistlik tegu vaatamata mingi hulga inimeste lärmakale vastuseisule, eelistavad mõned poliitikud teemat üleval hoida, sest niikaua, kuni pole lahendatud aktiivsemalt oma õiguste eest seisvate homoseksuaalsete inimeste probleemid, olgu need kui spetsiifilised ja väheseid puudutavad tahes, saab nende lahenduste torpedeerimisega etendada “perekonna ja rahvuse päästja” rolli. Seejuures aga unustatakse need inimesed, olgugi neid hulgalt vähe, kes oma igapäevases elus reaalsete probleemidega kokku puutuvad ja neid lahendusi vajavad. Ja kordan veelkord — need lahendused ei tule kellegi arvelt, kellelgi ei jää nt homoabielude sõlmimise lubamisega mitte midagi vähemaks.

Soodsaim viis teema päevakorrast maha saada on see ära lahendada. Aga seda ei soovita, kuna osad ilmselt arvavad, et keegi peab siin ühiskonnas paaria rollis olema, kelle süüks “pereväärtuste” õõnestamist, laste kuritarvitamist, moraali langemist, haiguste levimist ja muid ühiskondlikke pahesid panna saaks, vastasel korral tuleb ehk tegelike põhjustega tegelema hakata, aga see on liiga töömahukas, ikka on lihtsam patuoinast tümitada ja pööblilgi peab olema keegi, kelle peal auru välja lasta ja iseennast poliitikud ju kaagi küljes näha ei soovi.

Alljärgnevalt pakun lingid kahe augustikuise teemaarenduse juurde. Esiteks tuli teade selle kohta, et justiitsministeerium lükkas partnerlusseaduse IRL vastuseisu tõttu kalevi alla ja teiseks minister Lukase “homonali” ex cathedra. Tõstan üle ka hulga kommentaare augusti ajakirjandusleidude alt.

• Justiitsministeerium loobus mitteabielulise kooselu reguleerimisest
  Postimees

  Justiitsministeerium loobus mitteabielulise kooselu õiguslikust reguleerimisest, põhjendades seda Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) vastuseisuga.
  [...]
  Ministeerium märkis ettepanekute kokkuvõttes, et samasooliste paaride omavahelistes suhetes on reaalsed õiguslikud probleemid olemas, millest levinumatele oleks võimalik pakkuda kompleksset lahendust partnerlusseadusega.

• IRL: abielu pole inimõigus
  Postimees
• Kaks argumenti samasooliste abielu vastu
  Mikk Salu, Eesti Päevaleht

  Ütlen kohe ära, et olen samasooliste abielude vastu ja suhtun seadustatud partnerlusse kõhklevalt.
  Olen oma vastuseisu põhjendanud kahel viisil. Esimene argument on puhtalt instinktiivne, kõhutundel põhinev: see pole õige. Tunnistan, seda argumenti pole võimalik ratsionaalselt eriti põhjendada. Kuid moraalsed otsused ongi tihti intuitiivsed.

Lihtsalt ei ole nii
Rein Raud, Eesti Päevaleht

Isiklikult pean oluliseks tagasiminekuks justiitsministeeriumi otsust mitte registreerida paarisuhteid, mis annaksid ka muudele kui abielus paaridele nt kindlustunde ühisvara saatuse osas. Aga probleem on laiem ja ei ole taandatav tülpinud tõdemusele, et maailm on hukas ja noortel pole väärtusi.

• Lehtsaar: homod ei vaja privileege
  

  Lehtsaare väitel on traditsioonilisele perekonnamudelile vastanduvaid või sellest erinevaid kooseluvorme Eestis kümmekond. «Ahelabielu, mitmikabielu, külalisabielu,» loetles ta.

  Teoloogi sõnul on homoseksuaalid vaid üks ilming sellest reast. «Kui Euroopas tungib islam peale, miks me ei tegele sellisel juhul mitmenaisepidamisega?» küsis ta.

  Tõnu Lehtsaar on igati Eesti esihomofoobi tiitli välja teeninud. Lehtsaar pelgab (kardab), et homodele abiellumisõiguse andmine õõnestab pereväärtusi ja toob ka palju muud halba kaela, lisaks ei ole selline teguviis jumalale sugugi meelepärane. Kõik need hirmud on põhjendamatud — pereväärtused muutuvad pidevalt, jumala viha alla sattumine on lihtsalt umbluu, seega on ta hirmud irratsionaalsed ja sellise asja kohta võib isegi vist öelda foobia. Ja kuivõrd pahade asjade juhtumise kujuteldavaks põhjuseks on homod või homoseksualism, siis paistab antud juhul sõna ‘homofoobia’ kasutamine olevat igati õigustatud.

• Katrin Kivimaa: sallivus sõnades?
  Postimees

  Ministeeriumi otsus on pigem kooskõlas Eesti kui tüüpilise postsovetliku – ja mitte põhjamaise või euroopaliku – ühiskonna kuvandiga: korduvalt on väidetud, et just suhtumine homoseksuaalsusesse paigutab meid samasse ritta postkommunistlike, totalitaristliku minevikuga ühiskondadega ning eristab meid pikema demokraatliku traditsiooniga riikidest.

• Mehhiko ülemkohus nõuab homoabielude tunnustamist
• Marti Aavik: poliitikud ja homoseksuaalid
  Postimees

  See, et homoabielusid Eestis ei seadustata, olgu või teise nime all, ei ole mingisugune sallivuse kriis. Inimesi ei diskrimineerita Eestis nende seksuaalse sättumuse järgi seaduste tasemel kuidagi ning vajadusel saab gei, nagu iga teinegi, jõnkude ametnike vastu kohtust abi, nagu näitas Viimsi lesbipaari juhtum. Kui võtta vähegi pikem ajaline perspektiiv, on ka sallivuse kasv ilmselge.
  [...]
  Üldrahvalikult tuntud ja positiivse kuvandiga erinevate põlvkondade (!) geid peaksid kapist välja tulema, et ülejäänud inimesed saaks vaadata ja harjuda: täitsa mõistlik inimene, aga gei … no las ta siis olla.

• Rain Kooli: Seadustagem need homoabielud lõpuks ära
  Delfi

  Oleks ammu aeg see politiseerunud jama ära lõpetada. Partnerlusseaduse torpedeerinud IRL ja kaudselt ka Reformierakond püüavad selle liigutusega mitte 2011. aasta valimistel hääli kaotada. Nii lihtne see ongi. Mina pakun välja, et tehkem seadus ära (kas või pärast valimisi, vahet pole) ja mingem tõeliste küsimustega edasi. Eestis on piisavalt palju homosid, et nende õigus abielule seadustada, kuid samas liiga vähe, et selle teema ümber lämisemisele aastakümnete kaupa aega kulutada.

• Liisi Ojamaa: Äkki kannavad pereväärtusi just homod?
  Delfi

  Ma mõistan, mingil määral isegi respekteerin mõnede inimeste vajadust elada kujuteldavas maailmas, kus kõik on omal kohal ja iga asi paigas ja miski ei muutu. Rukkililled õitsevad, nende vahel jooksevad blondid naervad lapsukesed, igaühel on isa ja ema ja need elavad õnnelikult koos, nurga peal kollases majas on pisike toidupood ja kordnik ütleb kohalikele lahkelt tere.
  [...]
  Partnerlusseaduse tagasilükkamisega annab mu riik mulle märku, et ta ei usalda minu teadlikke valikuid. Annab märku, et ma ei peaks suhteid sõlmima südame sunnil, vaid puhtpragmaatilistel kaalutlustel. Annab märku, et kui ma hälbin konsensuslikust kinnisideest, kus blondid lapsed lippavad rukkilillede vahel ja abielusid lahutab ainult surm, pole ma väärt olema selle riigi täieõiguslik kodanik.

Nüüd on meil ka kohalik gay-gate, mis algas ühest pressikonverentsist, kus haridusminister Lukaselt küsiti, et kui üks Hollandi kirjastus plaanib õpikutes samasoolisi paare kajastada, siis kas Eestis ka miskit sarnast juhtuda võiks. Meie ministri vastus oli tundetu naljaviskamine, mis mõttelt ei erine neegrinaljadest.

• Hollandis plaanitakse homoabielud kooliõpikutesse viia
  Postimees

  Ülesanded näeksid välja umbes järgmiselt: «Isa ja isa ostavad merisea, mis maksab 17 eurot ja 95 senti. Loomapood teeb neile 20-protsendilise allahindluse. Palju peavad Jani isad merisea eest tegelikult maksma?».

  Lisaks matemaatikaõpikuile integreeritaks omasooliste lood ka näiteks maateadusesse, keeleõpikuisse ja teiste ainete õppematerjalidesse, et juba koolitunnis ühiskondlikke hoiakuid kujundada. Esindatud peaksid olema nii nais- kui meespaarid.

• Lukas: kas Arno peaks “Kevades” Kiirega käima?
  

  “Mina arvan, et vana maailma väljasuremisstrateegiaid üle võtma ei peaks ja niisugust õppematerjali ei tule ja meie kool ei vaja. Kuigi see ei välista, et ka meil ilmub lähiajal mõni tark, kes nõuab, et Luts aetaks hauast üles ja kästaks tal “Kevade” ümber kirjutada nii, et Arno osa aega vähemalt Teelega käimise asemel käiks ka näiteks Kiirega,” märkis Lukas täna valitsuse pressikonverentsil.

  Lukas on kah homofoob või oleks viisakam öelda, et viljeleb homofoobiat, kuna ta kardab põhjendamatult, et homoseksuaalsuse mainimine on selle propageerimine ehk lausa levitamine, justnagu oleks homoseksuaalsus propageeritav või levitatav. Teiseks see ‘väljasuremisstrateegia’. Mõte, et homoseksuaalsusest rääkimine või homodele abiellumisõiguse andmine on seotud väljasuremisega, on irratsionaalne, põhjendamatu ja kuivõrd ta väljasuremist halvaks asjaks peab, siis ilmselt ta kardab väljasuremist. Ja kuivõrd tema meelest on homoseksuaalsus või sellest rääkimine väljasuremise põhjus, siis kardab ta homoseksuaalsust ja kuivõrd selline kartus on irratsionaalne ehk foobia, siis sobib ‘homofoobia’ Lukase seisukohti iseloomustama küll.

• Lukas: homoõpikute jutt polnud valimiskampaania
  Postimees

  Kui ka homod ei arva, et igal pool peaks nende teemasid käsitlema ja kogu maailm peaks nende suhte ümber pöörlema ja ei oleks pealetükkivad, siis seda teemad oleks ka vähem avalikkuse ees.

  “Kui ka neegrid ei arva, et igal pool peaks nende teemasid käsitlema ja kogu maailm peaks nende suhte ümber pöörlema ja ei oleks pealetükkivad, siis seda teemad oleks ka vähem avalikkuse ees.”

  Jestas küll, kuidas inimene võib teisi inimesi mitte mõista tahta! Homod elavad oma elusid ja nende elud pöörlevad nende oma elu ümber nagu minu elu pöörleb minu ja mu lähedaste ümber. Selles pole ju midagi imelikku. Ja kui minu elus juhtub ette takistusi, mis segavad mul õnnelik olemist, siis loomulikult ma tegelen sellega. Aktiivselt, vajadusel ka lärmakalt, pealetükkivalt, korraldan pikette ja paraade, algatan seaduste muudatusi. Nii ju kodanikuühiskond peakski muu hulgas toimima.

  Kas Lukas kutsub ühte osa kodanikkonnast üles enesetsensuurile, vaikivale ajastule? Teema kaoks avalikkuse eest, kui see lahendatakse; kellegi vaikima sundimine ei ole lahendus, vaid üleskutse mitte kasutada oma põhivabadusi ja -õigusi. Ja seda ütleb minister.

• Seksuaalvähemused: Lukas kohtu alla
  

  «Kõige hullem kogu loo juures on, et haridusminister ei saa aru, mis positsioonil ta istub – sõna «haridus» peaks andma vihje, kahjuks on aga ministri puhul hetkel tegemist pigem harimatusega antud valdkonnas,» sõnab ühing. «Tuua kohatuid näiteid «Kevadest» kui homoromaanist on täiesti arusaamatu.»

• Haridusminister ei taju EL suundumusi
  Jan-Roland Raukas (SDE), Delfi lugejakiri

  Kuna me (Eesti) oleme alates 1. maist 2004. osa nn Vanast Maailmast (EL liige), siis tundub arusaamatu tänaste poliitikute arvamusavaldus, kus nn Vana Maailma strateegiat kritiseeritakse. Õnneks on aga EL komisjon mõistnud, et liikmesriikides pääsevad tihti võimule ka tõeliselt ebakompetentsed poliitikud ja on astumas mõjusaid samme diskrimineerimise vähendamiseks ühenduse tasandil.

Järgmine Pride üritus toimub Tallinnas 2011. aasta 6.-12. juunil Baltic Pride nime all.

Kommentaarides korduvad mõned viitet lugudele seepärast, et paljud kommentaarid on varasemast loost siia uuemasse ümber tõstetud.

Olen puhkusel ja suurt kohaliku ajakirjanduse kammimist pole olnud väga võimalust teha. Seda enam on oodatud viited kommentaarides neile lugudele, mis skeptikule huvi võiks pakkuda. Eelkõige lood Eesti ajakirjandusest, aga kui lugu on väljamaakeelne, siis palun lisada lühike eestikeelne kokkuvõte.

Tõstan mõned kommentaarid juuli lugudest ka siia.

Kaunist suve jätku!

Tõstan ateismiteemalised kommentaarid siia ja loodetavasti jätkub juttu kauemaks. Nagu näha, on ka meil siin Eestis levinud hulk sildistavaid müüte ateismist ja ateistidest, rikkalik kogumik omamoodi õlgmeestest, mis iseloomustab pigem neid, kes ateiste kirjeldada üritavad, aga mitte tegelikku laia spektrit ateiste.

Minumeelest on ateismi võrdlused ükskõik millise ususektiga lihtsalt küündimatu jama, sest pole olemas mingit keskset doktriini, pühakirja, rituaale ega muid atribuute, mis religioosseid organisatsioone või tõekspidamisi iseloomustavad. Ateiste on igasuguseid ja ateist olla pole üldse mingi häbiasi, kuigi sildistamine käib täie hooga ka Eestis, eriti meelsasti kasutatakse siinmail argumentum ad sovieticumi ehk kui oled ateist ja eriti kui seda kõva häälega ka välja julged öelda, siis oled nõukaaegne põmmpea ja vaatet kommude tallalakkuja. Moraali argumendiga üritatakse ka religioonile kohta hoida ning ateiste näidata kui moraalse mõõdupuuta hulguseid, kes ainult omakasu peal väljas.

Lisaks polevat sõna ‘ateist’ jumalasse mitteuskujate poolt enda kohta välja mõeldud, vaid jumalasse uskujate (teistide) silt nende tarbeks, kes nende lemmikjumalasse ei usu. Ses mõttes on ka tavaline kristlane ateist, kuna ei usu näiteks Zeusi ega muid tuhandeid jumalaid, mis eri kultuurides ja mütoloogiates rolli on mänginud. Mõni läheb aga oma ateismis ühe jumala võrra veel edasi, nagu R. Dawkins on end väljendanud.

Pakun omalt poolt ühe artikli ateismi kohta:

Traditsiooniliselt defineeritakse seda kui jumala olemasolusse mitte uskumist. Sellisena hõlmab ateism jumala eksistentsi uskumise aktiivset eitamist.

Kuna aga eksisteerib nii palju erinevaid kontseptsioone jumalast ja need on tavaliselt seotud mingi kultuuri või pärimusega, võib ateismi defineerida ka kui uskumust, et konkreetne sõna, mida kasutatakse mingile konkreetsele jumalale viitamiseks, on sõna, millel pole viidet. Seega on ka ateismiliike sama palju kui on jumalate nimesid.

Mõned ateistid võivad teada mitmeid jumalaid ja eitada uskumist neisse kõigisse. Sellist inimest võib nimetada polüateistiks. Enamik end ateistiks pidavaid inimesi aga mõtlevad selle all arvatavasti seda, et nad ei usu kohalikku jumalasse. Näiteks enamik neist, kes peavad end ateistiks kultuuris, kus domineerib judaismi-kristluse-islami jumal (JKIJ), peavad silmas seda, et nad eitavad kõikvõimsa, kõiketeadva, kaitselmusliku ja personaalse universumi looja olemasolu. Teisest küljest peaksid JKIJ-t uskuvad inimesed sellist eitamist võrdväärseks ateismiga. Näiteks Spinoza defineeris jumalat kui substantsi, mille tunnused on lõputud ja mis on identne loodusega. Paljud juudid ja kristlased peavad teda aga ateistiks, sest ta eitas nii traditsioonilist JKIJ-t ja inimese surematust. Ka Hobbesi peeti ateistiks, sest ta uskus, et kõik substantsid on materiaalsed ja seega peab ka jumal olema materiaalne, mitte vaimne. Samas ei nimeta ei Spinoza ega Hobbes end ateistideks.

Ka Epikuros ei nimetanud end ateistiks, aga ta ei toetanud muistses Kreekas populaarset kontseptsiooni jumalatest. Jumalad on täiuslikud, ütles ta. Seetõttu ei saa Hesiodose, Homerose ja teiste poolt kirjeldatud ebatäiuslikud olendid olla jumalad. Nende jumalatel on inimlikud puudused, sealhulgas armukadedus. Täiuslikke olendeid ei häiriks miski, kaasa arvatud inimeste käitumine. Seetõttu on idee sellest, et jumalad meid karistavad või premeerivad, absurdne. Täiuslikkus tähendab häirimatust. Seega nõuab täiuslikkuse kontseptsioon seda, et jumalad on inimese käitumise suhtes ükskõiksed. Mitmed on samal põhjusel pöördunud ära usust kristlikusse jumalasse. Mõte sellest, et täiuslik olend lõi universumi on iseendaga vastuolus. Kuidas saab täiuslikkust parandada? Luua tähendab mingisuguse puuduse olemasolu, ebatäiuslikkust. Kui sellele vastuväitele vastata, tekib kohe uus küsimus: kui jumal on üdini hea ja kõikvõimas, siis ei tohiks kurjust eksisteerida. Seega on jumal kas üdini hea, aga lubab kurjusel eksisteerida, sest jumal pole kõikvõimas, või siis on jumal kõikvõimas, aga lubab kurjusel eksisteerida, kuna ta pole üdini hea. Selline väide ilmselgelt ei eita kõikide jumalate eksistentsi.

Mõned inimesed on kristluse tagasi lükanud põhjusel, et nad usuvad, et jumalakummardamise kontseptsioon, mis on enamikule kristlastest väga oluline, on vastuolus kõikvõimsuse kontseptsiooniga (Rachels 1989). On ka neid, kes eitavad usku JKI-jumalasse seetõttu, et seda uskumust toetav pühakiri on nende arust ebausutav. Mõned teoloogid on proovinud jumala eksistentsi tõestada ainuüksi mõistuslike järelduste abil. Selliste tõestuste eitamine aga ei ole ateism.

Mõned kristlased peavad budiste ateistideks, ilmselt samadel põhjustel, miks nad ka Spinozat ja Platonit ateistideks peavad: igaüks, kes eitab kõikvõimast ja üdini head kaitselmuslikku isiklikku loojat, eitab ka jumalat. Samas ei tähenda JKIJ eitamine veel kõikide jumalate eitamist. Ning jumala eitamine pole sama, mis eitada usku ülimasse olemise ja headuse printsiipi, mis selgitab, miks on olemas pigem midagi kui mitte midagi ja miks kõik on nii, nagu on. Ka ei tähenda JKIJ eitamine sama, mis selliste olendite eitamine nagu seda on devad või vaimud, keda ei piira surelikkus ja muud inimlikud või loomalikud nõrkused.

Lõpuks ei eita ka ateistid seda, et inimestel võib esineda “müstilisi” või “religioosseid” kogemusi, mille puhul nad tunnevad jumala juuresolekut või kõige universumisoleva samasust ja tähenduslikkust. Ka ei eita ateistid seda, et paljud inimesed tunnetavad jumala kohalolekut oma igapäevaelus. Ateistid eitavad seda, et ajuseisundid, mille tulemusena sellised tunded ja kogemused tekivad, on üleloomulike või maavälise jõudude tekitatud.

Kui levinud on ateism? 2000. aastal läbiviidud ülemaailmsest avalikust küsitlusest selgus, et 8% ei usu, et on olemas üldse mingi vaim, jumal või elujõud. 17% polnud kindlad. Siiski ei usu enam kui pool maailma elanikkonnast ja üle 90% teadlastest isikulisse jumalasse ja seetõttu peetaks neid paljude kristlaste poolt ateistideks.

Allikas: Robert Todd Carroll, Skeptiku sõnaraamat

Pseudoteaduslikud teooriad:

• Pildamine – kõikvõimaliku informatsiooni kogumine lihtsate mehhaaniliste abivahendite nagu nõiavitsa või pendli abil. Geoloogiliste andmetega kokkusobimatu “veesoonte” kontseptsioon ja nende avastamine pildamise abil.
• Elektromagnetmüstitsism ja posimine – inimestele, loomadele või surnutele “negatiivsete energiate” või “positiivsete energiate” omistamine koos kaugeleulatuvate järeldustega. “Energiavampiiride” olemasolu. “Eeterkeha” kontseptsioon. Ravib naiste viljatust nende “energiakanalite negatiivsest energiast puhastamise” teel. Väidab, et suudab “vähkkasvaja juba algfaasis kindlaks määrata ja sellest jagu saada”.
• Eksortsism – ruumide või esemete vabastamine inimesi häirivatest vaimolenditest. Needuste mahavõtmine.
• Reinkarnatsioon ja eelmiste elude mäletamine.

Osaline raamatus “Veeliks Jalaka pendliõpetus“.

Jõudnud korduvalt kõmuajakirjandusse sekkumisega võõraste inimeste perekonnaellu: “HILLAR KOHVI ÕUDSED LOOD: Peanõid nõiutas Tori biovampiiri ära” ja “Pendlimees pani diagnoosi: Te olete energiavampiir!”.

Usutunnistuselt kristlane. Omab samas dualistlikku maailmapilti maailma püsimisest hea ja kurja võitlusel.

Tegeles omaste palvel “Estonial” hukkunud inimeste vaimudega, püüdes neile “rahu anda”.

Mänginud filmis “V.O.I.T.K.A. Metsavennad” iseennast. Osalenud saates “Selgeltnägijate tuleproov”, kannatanud enda sõnul saate jooksul sõnumise all.

Represseeritud Nõukogude võimu poolt koolipoisina (karistus 8+5 aastat, veetnud tegelikult poliitvangina 4,5 aastat).

Tsitaate

Vabadussõja võidusamba kohta:

“Siin on kuus vaimhinge, seal taga nurgas neli. Ja sammast mõjutavad ka kaks elavat meest, kellest üks on kõrge võimuesindaja. Millegipärast tundub, et mittesoovitavad isikud, kes ei tahtnud seda sammast, nende energia on seal peal. Võib olla küll, et see mõjutab ka neid paneele.”

Ihukarvade eemaldamise kohta:

“Karvkate kaitseb inimese eeterkeha!”

Vastusest “Aialeht.ee” lugeja küsimusele “halva v hea energia” tekkimise kohta:

“Kõik ebanormaalsed surmad, autoavariid, mõrvad, vähki surnud – need vaimud tavaliselt jäävad maha. Olen puhastanud avariikohti, kus tean, et on midagi juhtunud või isegi sõitnud koos elukaaslasega välja, et vaimud ära saata.

Kui vaimul on must energia peal, siis ta võib hakata tekitama tõmmet, nii-et seal hakkabki juhtuma avariisid.”

Intervjuust “Naiste Maailmale” 07.11.2008 oma abikaasa kohta:

Olime üle-eelmises elus koos. Tema oli mõisaproua ja mina tallipoiss. Mingi tulekahju oli, mistõttu Veronika kardab selles elus tuld.

Saatesarja nimi on Hallo, Kosmos!, saatejuht Ingrid Peek ja aega targutamiseks on kaks tundi.

Pühapäeviti kell 14 paiskub eetrisse saatesari „Hallo, Kosmos!“, kus saatejuht Ingrid Peek kutsub külla tegelasi, kel mingitpidi erilised teadmised, anded ja maailmavaated. Uuritakse selliseid ebatavalisi teemasid nagu näiteks müstika, fantastika ja maagia, kummalised olendid ja nähtused, teistmoodi mõtteviisid ja maailmavaated, uned ja reaalsused, Kosmos ja Maa, energia ja Elu ning palju muud huvitavat. Nii et kolmas silm, avane!

Ehk siis sulaselge lobamajanduse propagandaüritus ja arvestades R2 peamist sihtrühma, kelleks peetakse nooremapoolset inimest, võib seda võtta kui miskitsorti indoktrinatsiooni eneseabigurude tsirkulaarloogilisse maailma, mis musta auguna imeb endasse raha, aga välja annab saamatust, õpitud abitust ja lollust.

Tänane saade oli sarja kuues ja külaliseks oli Aivar Haller, keda pean heauskseks pseudoteaduste levitajaks.

Saatekülaliseks on sotsiaalne ettevõtja AIVAR HALLER, kes on otsustanud järgneva 41 aastaga aidata rajada 10 uuele vaimsusele tuginevat üldhariduskooli. Tema igapäevatöö on seotud juhtimisproblemaatikaga ja ta on mentoriks mitmetele tippjuhtidele ja –sportlastele.

Esimeses saates oli külas Igor Volke ja jutu pealkirjaks Eesti oma Roswell – Merivälja. Lingi taga on ka link saate salvestusele. Ei ole ise kuulanud, võibolla on asjalik ja faktipõhine. (Vahepeal kuulasin. Volke ambivalentsus ja soov kõigiga sõber olla ei avalda enam muljet. Ühelt poolt nagu eluterve skepsis, kuid teisalt ikka soov müstifitseerida ja jätta metafüüsikutele mingi mulje. Näiteks ameeriklaste Kuul käimise/mittekäimise kohta ütles Volke küll selgelt, et käidi küll ja vandenõuteoreetikud ajavad jama, aga samas keeras Volke vinti teistpidi üle, et lendudel nähti ufosid jne.)

Teises saates käis posija Mai-Agate Väljataga, kolmandas New Age multimees Peeter Liiv, neljandas pendeldaja Kalju Paldis, viiendas Lilleoru paavst Ingvar Villido.

Sellistes intellektuaalselt laiskades intervjuudes, kus vaimumaailma võlurite esindajatel lastakse ilma igasuguse vastupanuta oma elutarkusi targutada, ei ole mitte midagi uut. Kes iganes väidab endal mingit “müstilist” teadmist olevat, selle ees tuntakse nagu mingit “müstilist” aukartust, mida näiteks poliitikute intervjueerimisel meie kandis enam ammu ei ole. Poliitikud võetakse liistule, küsitakse ebamugavaid küsimusi, püütakse lõksu võtta — ei mingit armu. Aga nii kui jutupartner räägib “alternatiivist”, “traditsiooni tarkusest”, “vaimsusest” (selle vaimsusega on mul plaan veel eraldi tegeleda), müstikast ja muust “salapärasest”, siis kaob teravus, pilku ilmub hirmuimetlusesegune helk, justnagu kardetakse needuse alla sattuda, kui juletakse väljendada oma mõningaid võimalikke kahtlusi tõe pähe esitatava “salapärase” jutu suhtes.

Ja mis sel kõigel kosmosega pistmist, jääb arusaamatuks. Kosmos tähistab ju “korrastatud ja harmoonilist” vastandina kaosele, mida see 13-osaline saatesari esindab.

• Kai Zilmer: miks katsetatakse vaktsiine laste peal?
  Postimees
• Mobiiltelefonid tapavad mesilasi
  Postimees
  Ajalehega saab seda tõhusamalt teha, kui tõesti selleks vajadus on.
• Filosoof Platoni salajane kood muugiti lahti
  Delfi Forte
  Kas pareidoolia erijuht või tõesti avastus?
• Postiga saabunud toidulisandite pakid tekitavad saajates segadust
  PM Tarbija24

  Kümneid eestimaalasi on üllatanud nende ukse taha toodud pakid esmapilgul tasuta toidulisanditega, mida nad pole tellinud ja mille saatja on neile tundmatu.
  [...]
  Kirja lugedes selgus, tal tuleb pealtnäha tasuta saadetise eest firmale Helvetia Direct Marketing maksta 40 krooni postikulude katteks ja et peagi ootab teda uus pakk, mille puhul tuleb maksta juba ligi 200 krooni tablettide eest.

• Kümme aastat footon-resonantsravi on häid tulemusi andnud
  Veljo Kuivjõgi, Meie Maa

  Kuigi on küllalt inimesi, kes iga uue asja suhtes on skeptilised, on saarlased-muhulased enamasti abi saanud, sealjuures puugikahjustustest.

• Tiibeti terapeut soovitab hoida keha ja meeled tasakaalus
  Iira Igasta, Pärnu Postimees

  Ta [Anu Rootalu] selgitab, et ravi tulemus sõltub suuresti sellest, missugusel vaimsel tasandil on inimene, kes sind ravib või masseerib.

  Uudiseid Eesti libateraapiate pealinnast Pärnust.

• Vähihaiged tarbivad nende tervisele ülimalt ohtlikku noni-mahla
  Kaire Kenk, PM Tarbija24

  «Arstina ei tohi ma mitte kuidagi määrata noni taime preparaate diagnoositud haiguste raviks. Puuduvad põhjalikud uuringud, võrdlusandmed tuntud ravimitega, efektiivsuse uuringud, topelt-pimeuuringud,» nentis Tõstamaa tervisekeskuse perearst Madis Veskimägi.

• Teadus uurib riskikäitumise põhjusi
  Argo Ideon, Postimees

  Kas täiskuu aeg võib ka õnnetuste sagedust mõjutada?
  Olen varem järele vaadanud, kas selle kohta on olemas mingeid teaduslikke uuringuid. Uuringuid on küll tehtud selle kohta, kas võib täheldada vaimuhaiguste ägenemist täiskuu perioodil, nende tulemus näitab aga selgelt, et mingit niisugust seost ei ole olemas. Selle kohta, kas inimesed on täiskuu ajal altimad õnnetustele, pole otseselt midagi teada.

• James Randi: meedia populariseerib selgeltnägijaid
  Mikk Salu, Eesti Päevaleht

Varsti oleme tagasi (paljude meelest edasi) ajas, kus riiklikult tähtsate otsuste juures annavad nõu tähtede seisust inspiratsiooni saavad astroloogid, tervishoiu teemadel ütlevad sõna sekka homöopaadid, refleksoloogid ja muud, keda veel mõnda aega tagasi nurgaarstideks või posijateks peeti, insenerid peavad enne projekti tehnilise lahenduse kinnitamist loa saama pendlit kõigutavalt Feng Shui spetsialistilt, et lisaks materiaalsele tugevusõpetusele asjad ikka ka vaimsel vertikaalil torsioonenergiaväljaga kvantvibratsiooni kõrgema tasemega kooskõlas oleks. Igatahes teeb Eesti riik oma asutuste kaudu paljugi selleks, et erisus teaduspõhise teadmise ja näivteadusliku häma vahel ähmastuks.

Mõista saab ettevõtlike inimeste püüdu omale armsaks peetud pseudoteadust edasi õpetada ja teha seda võimalikult tulusaaval moel — umbrohi juba on sellise iseloomuga, kuid mõistmatuks jääb Haridus- ja Teadusministeeriumi (TEADUS(!)ministeeriumi) hoiak või selgrootus või suutmatus vaimset umbrohtu kultuurmaastikult eemal hoida, vaid jagab neile hoopis tunnustust koolituslubade näol, mis tähendab ka seda, et sellisel koolitusel osaleja võib oma koolituskulu maksustatavast tulust maha arvata ehk maksumaksjad osalevad tahes või tahtmatult teadussolvangute rahastamisel.

Ministeeriumi koolitusluba avab kenasti ka järgmisi väravaid. Näiteks oli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS) koolitusosaku programm, mille raames võis ettevõtja või töötaja koolitusele tehtud kulutused EAS-st tagasi küsida. Pole kahtlust, et inimeste koolitamine on ettevõtluse arengu seisukohast määrava tähtsusega, aga kas nõiavitsa või pendliga energiaväljade peilimine ja aurade korrigeerimine ikka on see, mis meid 21. sajandil edasi aitab. Mõnede arvates siis aitab ja kui juba ministeerium on oma heakskiidutempli posimisele ja nõidumisele kui lugupidamist väärivale koolitusteemale alla löönud, siis pole ettevõtluse arendajatel kah enam head põhjust ära öelda.

Juba oleme kuulnud ka tervete koolide asutamisest, mis just alternatiivmaailma tegelikuks reaalsuseks peab. Üks neist soovis end lausa Tallinna Reaalkooli ruumes sisse seada, et lugupeetava haridustempli auga välja teenitud aura kiirguse paistel end üllamana välja näidata. Seekord saadi siiski jaole ja pikem koostöö ruumide rentimise osas jäi ära. Samas pole mitte kõik koolid nii järjepidevalt jälgimas, millistel eesmärkidel nende ruume kasutatakse. Ja miks peakski, kui hariduse ja teaduse eest vastutav ministeerium ise jagab koolituslubasid libateaduste koolitajatele ja tunnustab sellega nende legitiimsust. Ühes Tallinna koolis toimuvad iga-aastased Harmoonia Päevad (TM) tolle sama kooli ühe õppealajuhataja korraldamisel. Eks koolil ole ju ka raha vaja, et teenitud omavahendite toel teaduslikku maailmavaadet toetavaid õppevahendeid soetada.

Sarnaseid näiteid leiab meie elust veel ja veel, kus ühelt poolt deklareeritakse teadmistepõhise hariduse ja moodsa teaduspõhise kõrgtehnoloogilise majanduse edendamisest ja teisalt käib teadusvastaste ideoloogide pealetung maksumaksja rahakotile ning need, kes väravas vahti peaksid pidama, pole vastavate oskuste ja teadmistega varustatud. Olgu vihjeks öeldud, et mitte igaüks, kes oma tegevuse kirjelduses kasutab sõnu ‘energia’ ja ‘kvant’, pole mitte tuuma- ega kvantfüüsikud.

Kuhu sedalaadi maagiline mõtlemine koos teaduslikuna näiva jutuga jõuda võib, saame näha rohkete pommiplahvatuste ja tuhandete hukkunute näol Iraagis, kus armee kasutuses on portatiivsed väidetavalt lõhkeaine tuvastamiseks konstrueeritud kõrgtehnoloogilisena paistvad nõiavitsad, mis muidugi mingit lõhkeainet ei tuvasta, vaid pommilaadungid kontrollpunktidest läbi lasevad, mis seejärel rahvarohketesse paikadesse plahvatama toimetatakse. Iraak ei ole kaugel ja sarnane nõiavits on kasutusel ka meie oma Päästeameti
demineerijatel. Hiljuti tekitasid meil Eestis palju kära ja panid suured rahvahulgad liikuma vitsameestest maa-aluste jõgede avastajad seal Tuhala kandis, kelle meelest vesi voolab vastupidiselt tuntud füüsikaseadustele raskusjõu toimest hoopis alt üles. Veidral moel on vitsameeste ‘avastatud’ maa-alused jõedki juba mitmetesse riiklikesse loodusnähtuste andmebaasidesse kantud ja jälle võib tõdeda, et kui oma muinasjuttu piisavalt mitu korda korrata, siis leiab kaasauskujaid ka otsustajate hulgast.

Põhiseaduse järgi meil riigikirikut ei ole, aga kui koostöölepe on ühe kirikuga juba tehtud ja peaministergi on manitsevalt öelnud, et usuõpetuse puudumine koolis on vabadus olla harimatu, siis mille poolest kristlusest vanem astroloogia või rahva seas populaarsem nõiavitsandus riiklikul tasemel samaväärsed ei peaks olema? Seega astroloogid nõunikeks, vitsamehed inseneride kaastöölisteks ja homöopaadid-posijad tervishoiuasjatundjateks!

Enamus aega inimkonna ajaloos on tegeletud pigem sellega, et saada see eluks vajalik toidupaluke kätte ja väga sagedasti pole see õnnestunud. Olukord hakkas muutuma põllumajanduse ja karjakasvatuse leiutamisega, kuid näljahädad, mis sageli käisid koos haigustega, olid visad kaduma. Näiteks olen seoses Genis oma sugupuu ehitamisega ja Saaga arhiividest kirikuraamatuid sirvides siiralt liigutatud meie esivanemate visadusest ja sellestki, kui peenikese niidi otsas nt minu enda suguvõsa oli 18. alguse nälja ja katku ajal, mil terved külatäied tühjaks surid. Lisaks veel läkaköha, tiisikuse ja muude haiguste puhangud, mis eriti just lapsi hauda ajasid. Sellises valguses ei paista nt minu olemasolu sugugi enam nii iseenesestmõistetav ja loomulik, vaid ikka väga juhuslik ja sihitute stiihiate tulem.

Näljahädad pole paraku tänaselgi päeval minevikku jäänud, kuigi eeldused oleksid selleks justnagu olemas. Aga läänemaailmas, kus toitu on ülekülluses ja selle järel ei pea päevade kaupa savannis jahti pidama, on inimeste kallal hoopis teised mured — rasvumine, ülesöömine, ühekülgsest toitumisest ja liikumisvaegusest tulenevad tervisehädad. Kus häda suur, seal abipakkujaid igasuguseid. Arstid ja tervishoiuametnikud jagavad tõenduspõhiseid toitumissoovitusi, ‘toitumisnõustajad’ ja muud posijad pakuvad imelahendusi, -teenuseid ja -tooteid, mis kui imeväel su kilod kaotab ja ka kõigist muudest hädadest vabastavad.

Üks lugu, millega libateenuste pakkujaid ära tunneb, räägib toiduga sissesöödavatest toksiinidest ja vajadusest nendest lahti saada. Mitte et toksiine meie elukeskkonnas poleks ja neisse kerglaselt peaks suhtuma, aga lihtsustatud skeem “looduslik=hea, keemiline=halb”, mida detoksifitseerijad püüavad meile õpetada, ei päde. Jällegi — detoksifikatsioon on täiesti vajalik tegevus, kui on akuutne mürgistus, aga seda tehakse ikkagi päris haigla tingimustes, mitte aga “tervisekeskuses” homöopaatilise massaaži ja reiki vahepeal. Elektrolüütilisest jalavannist rääkimata.

Ja üks veider viis inimest mürkainetest vabastada on teha vana head klistiiri — eelteadusliku meditsiini üks alustaladest aadrilaskmise, kõhu lahtistamise ja oksendamise esilekutsumise kõrval. Tänapäeval nimetatakse klistiiri tegemist muidugi veidi “teaduslikumalt” — Colon’i hüdroteraapia, soolte sügavpuhastus, jämesoole vesipesu. On õpitud kasutama peeneid aparaate ning vee kogus on tavaklistiirist suurem, sageli lisatakse vette taimesegusid või väärkasutatakse kohvi.

Üks Eestis tegutsevatest libateenuseid pakkuvatest kliinikutest tutvustab protseduuri järgmiselt:

Colon-hüdroteraapia aitab meil efektiivsemalt omandada toitu ja vabaneda mürgistest jääkainetest. Kaasaegne soolepesu on väga populaarne Ameerika mandril ja ka paljudes Euroopa riikides.

Miks on soolepesu kasulik? Soolde viiakse päraku kaudu soe, filtreeritud, meil ka osooniga puhastatud vesi. See aitab puhastada soolt tihkenenud roojaosistest, mis võivad olla püsinud seal nädalaid, kuid või isegi aastaid, põhjustades organismi mürgitamist. Soolepesu taastab organismile omase pH tasakaalu, stimuleerib immuunsüsteemi, loob soodsa keskkonna seedeprotsessis osalevatele bakteritele, tugevdab keskkonna seedeprotsessis osalevatele bakteritele, aitab taastada normaalse sooletöö, tugevdab soolelihaste kokkutõmbeid (peristaltikat), soodustab toitainete imendumist lümfi ja verre.

Allikas: Biokliinik, tegevusluba L01200. Teenused: ambulatoorsed endokrinoloogiateenused, ambulatoorsed sisehaiguste teenused, ambulatoorsed taastusravi ja füsiaatriateenused, ultraheliuuringud. Töötajad: Svetlana Matjus (endokrinoloogia), Olga Notberg, Imbi Raven (radioloogia), Eva Szirko (peremeditsiin, sisehaigused), Natalja Trofimova, Maret Vadi (taastusravi ja füsiaatria).

Paistab nagu oleksid inimesed arstiteadust koolis ikka õppinud, aga kuidas on neil kahe silma vahele jäänud mõned elementaarsed asjaolud inimese organismi kohta, et sellist teksti ja teenust oma kliinikus julgevad pakkuda, on muidugi eraldi uurimist vajav paranähtus omaette.

Näiteks on mulle asjaarmastajana silma jäänud, et soolte sisepind uueneb pidevalt ja seega on jutt ‘tihkenenud roojaosistest’, mis võivad sooles nädalaid või lausa aastaid püsida, sisuta udujutt, mis on mõeldud potentsiaalse kliendi hirmutamiseks ja veenmiseks, et sellist teenust on kohe kindlasti vaja.

Kui organismi pH-d saaks soolepesuga muuta, siis hoidke sellisest teenusest kohe heaga eemale, sest keha pH muutus on eluohtlik, see sai mulle selgeks, kui uurisin pH dieediga seotud asjaolusid. Õnneks ei saa jämesoole vesipesuga keha pH-d muuta, küll aga hoiatatakse võimaliku elektrolüütide tasakaalu muutuse eest, kuna vesi sooltes imendub vereringesse ja liiga ‘lahja’ rakuväline keskkond põhjustab osmoosi teel rakkude ületäitumist ja lõhkemist. See ei ole üldse hea.

Veel on silma jäänud, et operatsiooniarstid, kes inimeste sees torgivad, lõiguvad ja õmblevad, ei kurda selle üle, et soolte sisu nende tööd segaks (kui just pärakuvähk väljundava füüsiliselt sulgenud ei ole, aga see asjaolu ei puuduta meie sanatooriumite teenust), soolte sisepind on kena roosakat värvi ja pole märke, et seal küljes mingit vana saasta tilpneks, mida peaks meisliga lahti toksima. Samuti need arstid, kes soolte sisu uurivad, ei raporteeri soole seina külge kinnitunud jääkidest. Olen küll kuulnud, et enne pikki operatsioone tehakse patsiendile klistiiri, aga see ei puutu mitte kuidagi antud teemasse ega õigusta protseduuri tegemist sisekosmeetilise meetmena.

Ja mis puutub ‘aitab vabaneda mürgistest jääkainetest’ väitesse, siis sümptomaatiline on see, et kunagi ei nimetata ühtegi konkreetset mürkainet, millest inimest vabastatakse. Ja jällegi — meditsiiniteadust õppinud inimestena peaksid isegi Biokliiniku tervishoiutöötajad ju teadma, et meil on maks ja neerud, mis nimetatud ülesandega suurepäraselt hakkama saavad. Ja kui ei saa, siis on põhjust kiirabi kutsuda, mitte aga nende juurde veeprotseduurile minna.

Kokkuvõtteks on jämesoole vesipesu, mida ‘tervisekeskused’ pakuvad, ebavajalik, tõendamata toimega, potentsiaalselt ohtlik tegevus, millest saab kasu vaid teenuse pakkuja.

Olgu lisatud ka teemakohane video Penn ja Telleri Bullshit sarjast:

Allikad

• Colon “cleanses”: A load of you know what…, David Gorski
• Gastrointestinal Quackery: Colonics, Laxatives, and More, Stephen Barrett, M.D.
• Natural Colon Cleansing: Is It Necessary?, WebMD
• Mucoid Plaque – a dubious idea, Confessions of a Quackbuster

Internet on selline asi, et kui seal juba oled, siis välja enam ei saa. Tobedaim asi, mida keegi teha võib, on üritada internetist midagi välja tsenseerida, avaldada survet blogijale või mingil muul moel oma väiklust välja näidata. Sellise käitumise tulemus on täpselt vastupidine. Kui firma tahab, et teda halvas valguses ei näidataks, siis viimane asi, mida ta tegema peaks, on üritada blogijat tsenseerida, talle survet avaldada, teda vallandada. Kui firma aga sellisele teele läheb, siis saab seni suht anonüümsest ja kitsa tähelepanu all olevast asjast avalikkuse asi — lugu pannakse lehte, seni loomingulise üldistusega tegelased saavad endale külge konkreetsed nimed, blogosfäär kihab ja firma, kes soovis avalikkust vältida, muutub naerualuseks. Tulemuseks on läbikukkumine PR rindel ja ehk isegi ka klientuuri vähenemine, sest minusugune kipub küll teinekord valima teenuse või toote pakkujat selle järgi, milline on firma maine. Ja kui mainega on kaasas sõnavabaduse pärssimine ja inimese tagakiusamine, siis otsin kellegi teise ja soovitan sama teha ka teistel.

Seega edaspidi tean, et kui mul peaks olema vajadust metsa- ja põllumajandustehnikat soetada, siis hoian eemale firmast Fors MW.

Kui firma tegelased arvavad, et Eveliis Kund-Zujev (blogis nimega Johanna Maria Prangel) on oma nimetu blogiga firma mainet kahjustanud, siis tegelikult pole neil maine kahjustamises süüdistada mitte kedagi peale iseenda väikluse, lolluse, saamatuse, lühinägelikkuse.

Ma loodan väga, et Eveliis Kund-Zujevil jagub jõudu asi õiglase lõpuni viia ja olgu see PR-viga õpetuseks kõigile teistele ettevõtjatele.

Aktsiaselts Fors MW, Tule 30, Saue, 76505, registrikood 10094723, juhatus, pankrotihaldur, likvideerija — juhatuse liige Leif-Göran Bertil Fors, aktsiakapital 13 000 000 kr.

Eesti Ekspressi paberlehes on firma esindajatena nimetatud personalijuht Siiri Raid, turundus- ja kommunikatsioonidirektor Ulrica Fors Stenmarck, asepresident Peter Kastberg.

Väljavõte Johanna Maria Prangeli blogist:

Ja siis teatas Tähtis Inimene, et talle on blogi veel rohkem tõlgitud ning keegi peab Mutrikesele teatama, et Mutrike ei ole enam Suurde Ja Tähtsasse Ettevõttesse oodatud. Mutrikese Kolleeg oli hämmingus ja küsis, et kuidas nii, alles eile oli teine pakkumine? Tähtis Inimene aga ütles, et tema arvates kahjustab blogi Suure Ja Tähtsa Ettevõtte mainet. Mutrikese Kolleeg helistas Mutrikesele ja teatas: „Mul on väga kahju, aga täna ei ole enam sama, mis eile. Tähtis Inimene palus edasi öelda, et sul pole enam Tähtsas Ja Suures Ettevõttes töökohta ning käskis sul ka oma blogi kustutada!“

Mutrike oli nii hämmingus, et ei osanud ei a-d ega o-d öelda. KUIDAS? Blogi kustutada? Mille pärast? Sest Tähtsad Inimesed ja Tatraveskid tundsid end tema blogis ära? Kui Tähtsad Inimesed ja Tatraveskid end ära tundsid, siis järelikult peaks tegu olema millegagi, mis neil südametunnistusel kripeldab, sest inimesed loevad ja mõtlevad teiste ütlustest välja täpselt seda, MIDA NAD ISE TAHAVAD. Ja kui päris aus olla, siis Mutrike ise on ka uudishimulik ning tahaks hea meelega päriselus ka kohtuda Hr. Tähtis Inimene ja Pr. Tatar Veskiga. Oleks huvitav kohtumine…

Nähtuse nimetus on Streisandi efekt, mille käigus Barbara Streisandi esialgne soov infot tsenseerida ja internetist kustutada põhjustas hoopis selle sama teabe plahvatusliku levimise. Juhtum, mis muidu oleks oma loomulikul teel hääbunud, jõudis tsenseerimispüüde tulemusena hoopis miljonite teadvusesse.

Sama saatus tabas ka saientoloogia kirikut, kui see üritas üht Tom Cruise saientoloogiateemalist videot internetist välja juurida. Wikipedia artiklist leiate vastavaid lugusid veel.

Miks ma seda skeptik.ee-s kajastan? Olen ju ka blogija, blogimine pole mu põhitöö ja on üritatud mindki tsenseerida ja kohtuga ähvardatud, kui Elukultuuri Instituudi poolt tehtud abort.ee kuum teema oli ja mäletan väga hästi, et iga toetusavaldus oli toeks.

Aga vaktsiinivastasus ei ole teaduslik asi, see on rohkem usupõhine ja emotsionaalne tegevus. Kui teadlased mõne konkreetse vaktsiinivastaste “argumendi” kummutavad, siis nihutatakse väravaposte, imetakse välja mingi uus põhjus, miks vaktsiinid pahad on ja hirmutatakse kaasinimesi, kuni teadlased sellegi kummutavad… Pole olemas piisavat kogust argumenteeritud fakte, mis muudaks vaktsiinivastase uskliku meelt. Ja ega teadus ei saa põhimõtteliselt anda millegi kohta 100% garantiid.

Täna püüan vaadelda üht järjekordset väljapaisatud mõttekäiku. Nimelt kas vastsündinule ja esimesel eluaastal tehtavad vaktsineerimised mitte ei koorma veel lapse väljakujunemata immuunsüsteemi üle? Idee on selles, et kui vaktsiinidega tekitatakse ülekoormus, siis mõjub see halvasti lapse arengule ja tervisele, tema immuunsus ei saa loomulikul moel välja kujuneda ja ta on seepärast hiljem rohkem haige. (Mõned lisavad juurde veel vandenõuteooria, et see ongi ravimifirmade ja valitsuste tegelik eesmärk — teha inimesed vaktsiinidega nõrgaks ja seeläbi maast-madalast ravimisõltlasteks.)

Ehk siis — kas on olemas selline asi nagu vaktsiinide poolt põhjustatud immuunsüsteemi ülekoormus? Lühike vastus — ei ole.

Sünnituse ajal puutub seni üsna steriilses keskkonnas olev laps kokku lugematu hulgaga eri sorti bakterite ja muude mikroorganismidega, kes elavad emakakaelal, tupes. Lisaks muidugi väliskeskkonnas olevad tegelased, kes kohemaid hakkavad endale vastsündinu sees ja peal pesa tegema. Nende hulgas need, mis saadakse emapiimaga. Ja immuunsüsteem saab kõige sellega kenasti hakkama.

Kui oletada, et üks vaktsiin sisaldab 100 antigeeni (tegelikult sisaldab mõni vaktsiin ainult ühte antigeeni, nt B-hepatiit, difteeria, teetanus) ja igal antigeenil on 10 epitoopi (lühike jupp antigeenist, mida B-rakk suudab ära tunda), siis lapse immuunsüsteem suudaks korraga tegeleda 10 000 vaktsiiniga, kuna vere millilitris on 10 000 000 (10 miljonit) antikehi tootvat B-rakku. Seega hõlmaks 10 korraga tehtud vaktsiini 0,1% immuunsüsteemi võimekusest.

Teine asjaolu on see, et tegelikult on vaktsiinide poolt sisaldatav antigeenide hulk aastakümnete jooksul vähenenud, kuigi eri tõbede vastu tehtavate vaktsiinide hulk on kasvanud. Näiteks sisaldas 20. sajandi alguses tehtud rõugevaktsiin umbes 200 erinevat antigeenset võõrvalku. 1960. ja 1980. aastail, kui komplektis oli täisrakuline läkaköha vaktsiin, ulatus võõrvalkude hulk üle 3000. Nüüd, mil läkaköha vastu on atsellulaarne vaktsiin, on võõrvalkude/polüsahhariidide hulk kahanenud 120-130 juurde. Eelnevat arvutust kasutades saame immuunsüsteemi koormatuseks 0,013%, kui kõik need vaktsiinid teha ühekorraga.

Ja mis peamine — uuringud näitavad küll seda, et vaktsiinidega ennetatavate haiguste esinemissagedus ja suremus on oluliselt vähenenud, kuid samal ajal ei ole täheldatud, et vaktsiinid põhjustaksid mingeid muid haigusi või oleksid vaktsineeritud lapsed üldisemalt haigemad kui mittevaktsineeritud. Nagu on korduvalt näidatud, oli Wakefieldi ja ajakirjanduse poolt üles puhutud paanika MMR vaktsiini ja autismi seostest pettus ja kasuahnuse poolt ajendatud ettevõtmine. Sarnasesse rubriiki kuuluvad ka hirmujutud elavhõbedat sisaldavate säilitusainete kahjulikkusest.

Küll aga pole kahtlust selles, et vaktsiinivastased jätkavad väravapostidega ringijooksmist ning nende ajutist asetamist sinna, kus nad esialgu vaid ise segamatult palli saavad sisse kõksida ja arvata, et selline see jalgpall ongi.

Allikad:

• Does antigenic overload exist? The role of multiple immunizations in infants (pdf), Aric L. Gregson, Robert Edelman
• Addressing Parents’ Concerns: Do Multiple Vaccines Overwhelm or Weaken the Infant’s Immune System?, P. Offit jt, Pedriatics, Vol. 109 No. 1 January 2002, pp. 124-129
• Vaccines and Autism: A Tale of Shifting Hypotheses, Jeffrey S. Gerber, Paul A. Offit

Elverilt video ka :)

Kes veel pilte tegid, palun jagage.

Dear Latvian friends, you are welcome to share your impressions in comments section.

James Randi külastab skeptik.ee ja Ahhaa korraldamisel Eestit:

• TALLINN 12. juuni 18:30 Teaduste Akadeemia saal Toompeal
• TARTU 13. juuni 18:00 Dorpati Konverentsikeskus Baeri saal

Valdav enamus auhinna taotlejatest on aga olnud hoopis vitsa- ja pendlimehed ning -naised. Randi ise peab valdavat enamust nimetatutest siirasteks inimesteks, kel on aga puudulik arusaam sellest, misasi on mingi väite või võime teaduslik uurimine ja miks subjektiivne tunne teaduslikuks tõendiks ei kõlba.

Pildamiseks kõlbab tänapäeval väga lai valik instrumente alates traditsioonilisest kolmeharulisest puuvitsast kuni kõrgtehnoloogilise välimuse ja kõrge hinnaga militaarsete vidinateni (nt meie Päästeameti pommimeeste poolt kasutatav Sniffex, millest jõudis lugu ka Randi uudistesse, ja Iraagi armee lemmik ADE-651), vahepeal pendleid mitmesuguseid.

Vitsameeste ja -naiste väited oma oskuse kohta on sama kirjud kui nende riistadki — klassikaline on maa-alust vett leida, lisaks otsitakse muidugi maavarasid, arheoloogilisi väärtusi nii maapinnalt, helikopterilt kui ka piirkonda esindavalt kaardilt. Samuti on väga varieeruv väidetava võime päritolu — mõni peab seda annet jumala poolt antuks, teine taas saatana trikitamiseks, mõni ütleb, et sellega saab hakkama igaüks, kui vaid piisavalt harjutada.

Ühtse teooria puudumine muidugi ei sega väidetava oskuse kasutamist, olgu toimemehhanism või kasutustavad millised tahes. Suurem hulk on oma oskuses aga nii kindlad, et hindavad oma täpsust 90-100-protsendiliseks. Otsitakse torusid, elektri- ja telefonikaableid, kulda, kadunud asju ja inimesi, ravi vajavaid kehaosi, energiahäiritusi ja palju muudki.

James Randi ja paljud tema mõttekaaslased on pildajaid üle maailma testinud korduvalt ja korduvalt ja tulemus on alati üks ja sama — pildamine ei tööta. Eranditeta.

Kas pole päris võimetega pildajad end testida andnud või milles küsimus? Igatahes võid ka sina, kes sa arvad endal olevat pildamise võimet, end proovile panna ja miljoni dollariga iseennast või oma lemmikheategevust rikastada. Selleks ei pea sa tegema muud kui sedasama, mida sa tavaliseltki teed ehk oma vitsa või pendliga midagi kindlaks tegema. Ainus, millega pead arvestama, on see, et katse peab vastama teadusliku katse tingimustele, kuid lõplikud tingimused sõlmitakse ikka poolte läbirääkimiste teel ja kedagi ei sunnita vastu tahtmist mitte millekski.

Loe veel:
The Matter of Dowsing, James Randi 1999

Kuidas James Randi Austraalia pildajaid uurimas käis (44 min)