Lühike vastus: on.
Pikk vastus: rauda galvaaniliselt kaitstes lahustub magneesiumanood aeglaselt ja läheb vette magneesiumiioonina, mida leidub ka looduslikus vees (vee karedus; Wikipedia andmeil on magneesiumi soovitatav kontsentratsioon joogivees 20–30 mg/l).
Anoodi massi, kasutuskestuse ja boilerit läbiva veekoguse järgi saab arvutada, mis on anoodist vette sattunud ioonide kontsentratsioon. Olgu anoodi mass on 1000 g ja see peab vastu 5 aastat. Kui boilerist käiks läbi 100 liitrit vett päevas, käiks sellest 5 aastas läbi 182500 l. Selles lahustunud 1000 g magneesiumi annaks keskmiseks kontsentratsiooniks 5,5 mg/l, mis on väiksem kui magneesiumisisaldus karedas looduslikus vees.
Täpsed arvud olenevad konkreetsest boilerist, anoodist ja veekasutusest, aga selle näite järgi võib öelda, et anoodi arvelt vette lisandunud karedus on väiksem kui eri päritoluga loodusliku vee kareduse varieeruvus. Kare vesi tervisele ohtlik ei ole ja magneesium on organismi füsioloogias oluline element.